Söödist Econi

„Söödist Econi” on Jaan Kaplinski hilisloomingusse kuuluv proosateos, mis põimib esseistlikke mõtisklusi, autobiograafilisi elemente ja väljamõeldud kirjavahetust. Keskne kujund on kujuteldav kirjavahetus Itaalia semiootiku ja kirjaniku Umberto Econiga, kelle nime autor pealkirjas teadlikult väänab. Tegemist ei ole siiski päris kirjaga Econile, vaid mõttelise dialoogiga – vastusega teosele „Roosi nimi” ja sellele, kuidas Euroopas käsitletakse tarkust, religiooni ja modernsust. Kaplinski kasutab seda kujutluslikku vestlust, et arutleda kultuuri, tõlgendamise, tähenduste ja Euroopa vaimsuse üle. Pealtnäha filosoofilistesse teemadesse põimitakse isiklikke kogemusi, mõttelisi ekskursse ja kriitikat nii lääne mõtteviisi kui ka omaenese intellektuaalse arengu aadressil.

Teos liigub vabalt mõttelise essee ja narratiivse proosa vahel, põimides mõttearendust keele, religiooni, ökoloogia ja ühiskondlike muutuste üle. Kaplinski arutleb keele piiratuse ja mitmetähenduslikkuse üle, kahtleb tõe üksüheses olemasolus ja uurib, kuidas kultuurilised struktuurid inimese taju mõjutavad. Kuigi tekst ei järgi kindlat sündmustikku ega loo klassikalist narratiivi, kujuneb sellest omamoodi sisekaemuslik teekond. Teose toon on mõtlik ja kohati kriitiline, ent mitte paatoslik; pigem isiklik, aus ja filosoofiliselt avatud. „Söödist Econi” ei paku õpetusi ega järeldusi, vaid kutsub kaasa mõtlema, otsima oma vastuseid küsimustele, millel võibki olla rohkem kihte kui selgust.

Jaan Kaplinski (1941–2021) oli eesti luuletaja, esseist, proosakirjanik ja tõlkija, kelle loomingus põimuvad ida ja lääne mõttetraditsioonid. Tema intellektuaalne haare ulatus filosoofiast ökoloogiani, luulest poliitikani. Kaplinski kirjutas mitmes keeles ja kõnetas lugejat oma keelelise täpsuse, mõttelise vabaduse ja sügava isiklikkusega. Tema hilisem looming kaldus üha enam proosalise eneseanalüüsi ja mõttelise refleksiooni poole. „Söödist Econi” on hea näide tema võimest ühendada maailmavaateline üldistus ja intiimne, kohati eneseirooniline hääl, mis ei pretendeeri tõe kuulutamisele, vaid mõtestab olemasolu eri vaatenurkadest.