Kevad kahel rannikul

„Kevad kahel rannikul“ on mõtisklev ja vabavormiline teos, mis ühendab endas esseistika, reisikirja ja ilukirjanduse jooni. Kuigi kirjutamise lähtepunktiks on Jaan Kaplinski reis Põhja-Ameerikasse, ulatuvad arutlused palju kaugemale geograafilistest või isiklikest muljetest. Autor kasutab reisimuljeid kui lähtekohta, et käsitleda ühiskondlikke, poliitilisi ja kultuurilisi nähtusi, avades neid sageli filosoofilise ja poeetilise vaatenurga kaudu. Lugejat ei oota siin päevikulaadne kirjeldus teekonnast, vaid rännak mõtetes, mis ulatuvad indiviidi sisemaailmast üleilmsete probleemideni.

Kaplinski käsitluslaad on tähelepanelik ja mõistlikult kriitiline – ta vaatleb Ameerika ühiskonda mitte distantseeritud hinnanguandjana, vaid mõtlejana, keda huvitavad põhjused, mustrid ja tagajärjed. Tema pilk liigub vabalt suurte teemade – nagu keskkonnakriis, lääne tsivilisatsiooni vaimne suundumus, globaliseerumine – ja väiksemate, argiste tähelepanekute vahel. Keel on ladus, kuid tihe, ning mõtteid kandev vorm varieerub kirjanduslikult nauditavast kuni peaaegu teadusliku täpsuseni. Nii avaneb lugejale teos, mis ei taotle vastuseid, vaid kutsub kaasa mõtlema ja kahtlema.

Jaan Kaplinski (1941–2021) oli eesti kirjanik, luuletaja, esseist ja mõtleja, kelle looming on ulatunud üle mitme žanri ja keele. Tema tekstides kohtuvad idamaine mõttetraditsioon, euroopalik humanism ja isiklik elu- ning loodustunnetus. Kaplinski oli üks esimesi eesti autoreid, kes tõi ilukirjandusse süsteemse huvi keele, mõtlemise ja kultuuridevahelise dialoogi vastu. Tema esseistikat iseloomustab seoste otsimine ja avatud, uuriv hoiak. „Kevad kahel rannikul“ kuulub nende teoste hulka, kus ta ühendab oma ühiskonnakriitilise pilgu poeetilise tundlikkusega, jäädes alati isiklikult kohal, aga mitte pealetükkivaks.