Kaks päikest. Teistmoodi muinaslood

Jaan Kaplinski „Kaks päikest. Teistmoodi muinaslood“ on lühijuttude kogumik, milles klassikalisele muinasjutuvormile lähenetakse poeetilise tundlikkuse ja filosoofilise sügavusega. Need lood ei järgi tavapärast headuse ja kurjuse vastandust ega õnnelikku lõppu, vaid avavad elu paradokse, ootamatuid pöördeid ja inimeseks olemise mitmetähenduslikkust. Jutud on küll lühikesed, ent tiheda sisuga, pakkudes nii lastele kui täiskasvanutele võimalust mõtestada maailma ja oma kohta selles. Autor kasutab sageli allegoorilisi kujundeid ja nihestatud reaalsust, milles päike ei pruugi alati tähendada valgust ning muinasjutuline maailm ei vasta kindlale moraalile.

Kaplinski lood on sisuliselt eksistentsiaalsed miniatuurid, mis kutsuvad kaasa mõtlema mitte ainult sündmuste, vaid ka nende tähenduse üle. Mitmed tegelased on ebamääraste omadustega – lapsed, loomad, puulased, täiskasvanud –, kelles peegelduvad inimese erinevad seisundid: üksindus, igatsus, uudishimu, leppimine. Sõnakasutus on napp, ent täpne, rõhutades rohkem meeleolu kui tegevust. Tulemuseks on meditatiivne lugemiskogemus, mis ei pruugi pakkuda otseseid vastuseid, küll aga ärgitab küsimusi esitama. „Teistmoodi muinaslood“ on ühtaegu lihtsad ja sügavad, kandes endas nii lapsemeelsust kui elutarkust.

Jaan Kaplinski (1941–2021) oli eesti kirjanik, luuletaja ja mõtleja, kelle looming ühendab idamaist mõtlemist, loodusetunnetust ja ühiskonnakriitilist läbinägelikkust. Teda on hinnatud nii poeetilise keelekasutuse kui ka filosoofilise sügavuse poolest. Kaplinski kirjutas lastele vähe, kuid kui ta seda tegi, olid need tekstid tihti samavõrd tähenduslikud täiskasvanule. „Kaks päikest“ jätkab tema loomingu suunda, kus piir lapse- ja täiskasvanukirjanduse vahel hägustub ning teksti keskmesse tõuseb inimese sisemine maailm ja selle peegeldus välises.