Hurdast Pärnani

Jaak Urmeti koostatud teos „Hurdast Pärnani” on populaarteaduslik ülevaade Eesti kirjandusloost, keskendudes 19. sajandi olulistele kultuuri- ja kirjameestele. Raamat tutvustab selgelt ja haaravalt, kuidas eestikeelne kirjandus sai alguse, kujunes avalikuks diskussiooniks ning astus samme professionaalseks kunstiks saamise suunas. Fookuses on figuurid nagu Jakob Hurt, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja lõpuks ka Juhan Pärn (hilisem pseudonüüm Juhan Liiv), kelle tegevus ja looming andsid tõuke eestlaste rahvusliku identiteedi kujunemisele. Teos esitab neid isikuid mitte kui kaugeid monumente, vaid kui inimesi oma vastuolude, unistuste ja pingutustega.

Raamatu ülesehitus järgib ajalist järjestust, tuues iga autori või mõtleja juurde ajaloolise tausta, olulised eluloolised momendid ning mõjukamad teosed. Urmet seob kirjandusliku arengu ühiskondlike muutustega: kirjaoskuse levik, rahvusliku liikumise tõus, koolide ja ajakirjanduse areng. Iga peatükk on kirjutatud ligipääsetavas, elavas keeles, mille sihiks ei ole üksnes teadmiste edasiandmine, vaid ka ajaloolise kultuuriruumi mõtestamine. Tuntuimate nimede kõrval on esile tõstetud ka vähem tuntud, ent olulised tegelased, kelle panus eesti kirjanduse ja avaliku mõtte arengusse on olnud märkimisväärne. Eriti huvitavad on kirjeldused vaidlustest ja vastasseisudest, mis iseloomustasid toonast intellektuaalset maastikku.

Jaak Urmet on eesti kirjanik, kirjanduskriitik ja publitsist, tuntud ka kirjanikunime all Wimberg. Tema eriline huvi kirjandusloo populariseerimise vastu on ilmnenud mitmetes esseedes ja koostöös haridusprojektidega. „Hurdast Pärnani” puhul on tema eesmärgiks olnud tutvustada eesti kirjanduse alguslugusid viisil, mis kõnetaks ka nüüdisaja lugejat, eriti nooremat põlvkonda. Urmeti käsitlus ühendab akadeemilise täpsuse ja jutustava stiili, mistõttu sobib raamat nii üldharivaks lugemiseks kui ka sissejuhatuseks kirjanduse süvitsi mõistmisele. See teos on oluline sild mineviku ja tänapäeva vahel, näidates, kuidas ideed, tekstid ja inimesed kujundasid rahva eneseteadvust.