Andres, Pearu, Vargamäe

“Andres, Pearu, Vargamäe” on Jaak Urmeti teos, mis keskendub Anton Hansen Tammsaare romaani “Tõde ja õigus” esimese köite taustadele. Raamat uurib, kui palju on Tammsaare oma loomingus kasutanud päriselulisi prototüüpe ja sündmusi ning kuivõrd on tegemist kirjandusliku töötlusega. Urmet võtab luubi alla Järvamaa Albu ümbruse, kus kirjanik üles kasvas, ning sealse kogukonna, mille liikmetest said inspiratsiooni tegelased nagu Andres ja Pearu. Nii avaneb lugejale teejuht, mis aitab paremini mõista romaani ja selle tegelaste seoseid reaalse eluga.

Teos kirjeldab põhjalikult, millised inimesed, paigad ja juhtumid võisid Tammsaaret mõjutada. Samas rõhutatakse, et kirjanduslik looming ei ole pelk koopia, vaid kunstiline üldistus, milles päriselu detailid segunevad autori ideede ja esteetiliste valikutega. Urmet toob välja erinevaid allikaid ja mälestusi, analüüsides, kuidas eluloolised seosed põimuvad kirjandusliku kujutusega. Selline käsitlus pakub nii kirjandusloolist huvi kui ka aitab tavalugejal paremini tajuda “Tõe ja õiguse” tegelaste ja sündmuste mitmekihilisust.

Jaak Urmet (sündinud 1979) on eesti kirjanik ja kirjandusloolane, kes on tegutsenud ka pseudonüümi Wimberg all. Ta on avaldanud nii ilukirjandust kui ka uurimusi, olles tuntud oma huvist Eesti kirjandusklassika ja selle taustade vastu. Urmeti looming ühendab põhjalikku uurimistööd ja ligipääsetavat esitusviisi, mis teeb keerulised teemad arusaadavaks laiemale lugejaskonnale. “Andres, Pearu, Vargamäe” on näide tema kirjandusloolisest käsitlusest, kus Tammsaare teoste kaudu uuritakse seoseid eesti kultuuri ja ajaloo tegelike nähtustega.