Kuni su küla veel elab .... Lood külast koos paari lauluga

Jaak Sarapuu teos „Kuni su küla veel elab ... Lood külast koos paari lauluga“ on mälestuslikku ja kirjanduslikku ainest ühendav kogumik, milles autor vaatleb elu ühes väikeses eesti külas läbi oma isikliku kogemuse, tähelepanekute ja südamliku huumori. Tekstide keskmes ei ole mitte üks konkreetne sündmus ega jutustus, vaid elu ise – argised tegevused, inimesesoo omapära, looduse rütm ja kogukondlik tunnetus, mis seob inimesed ajas ja ruumis. Sarapuu kirjutab inimestest, kes on küla kestvuse kandjad: naabrid, peremehed, vanainimesed ja lapsed, kelle kaudu avaneb eluviisi olemuslik soojus ja kordumatult rahulik tempo.

Raamat on jaotatud lühikesteks lugudeks, milles leidub nii helgeid hetki kui kaduva maailma aimdust. Autorile omane sõnakasutus on lihtne, kuid väljendusrikas, tulvil kohalikke ütlemisi, isiklikke vihjeid ja emotsionaalseid varjundeid. „Paar laulu“, nagu pealkiri viitab, toovad juurde muusikalise mõõtme, mille kaudu külaelu muutub ka heliliseks mälupildiks – laulud kui sidemed aja, koha ja inimese vahel. Samuti on tunda, et tekstid on suunatud mitte pelgalt meenutamisele, vaid ka jäädvustamisele: kui küla veel elab, elab ka tema keel, rütm ja mälu.

Jaak Sarapuu (1939–2022) oli avaliku elu tegelane, agronoom ja poliitik, ent käesolevas teoses näitab ta end eelkõige kirjutajana, kes oskab hinnata väikest ja kohalikku. „Kuni su küla veel elab ...“ on austusavaldus maaelule ja selle kandjatele, samas vaikne mõtisklus selle hapruse üle. See raamat ei jutusta pelgalt küla lugusid, vaid annab edasi ühe elulaadi tunnetuse – sellise, kus tähtsaimad asjad toimuvad vaikselt, tähelepandamatult, kuid püsivalt südames ja mälus.