Norra. Maa, rahvas, kunst

Jaak Kangilaski teos „Norra. Maa, rahvas, kunst“ on mitmekihiline ülevaade, mis ühendab Norra loodusliku ruumi, ajaloo, ühiskondliku kujunemise ja kunstiajaloo üheks sidusaks käsitluseks. Autor läheneb Norra kui nähtuse mõistmisele mitmest suunast: loodusgeograafiline taust loob raami, mille sees on toimunud kultuuriline ja poliitiline areng; ühiskondlik struktuur ja ajaloolised sündmused määravad, kuidas rahvuslik identiteet on kujunenud; kunst, sealhulgas arhitektuur, maalikunst ja rahvakunst, väljendab neid protsesse kujundilisel ja esteetilisel tasandil. Käsitlus on jaotatud temaatilisteks osadeks, mis liiguvad üldisest üksikuni ning võimaldavad vaadelda Norra eri kihistusi omavahel seotult.

Raamatu kunstiajalooline osa annab ülevaate Norra visuaalkultuuri kujunemisest keskajast kuni 20. sajandini, pöörates tähelepanu nii iseseisvuse puudumise ajastule kui ka sellele, kuidas hiljem kujunes rahvuslik kunst. Oluline koht on pühendatud kunstnikele, kes on mõjutanud Norra kujutavat kunsti laiemalt – teiste seas Edvard Munchile, kuid ka vähem tuntud autoritele, kelle loomingut vaadeldakse kontekstis, mitte üksnes isikliku stiili või tehnika kaudu. Kangilaski ei käsitle kunsti eraldiseisva nähtusena, vaid seob selle sotsiaalsete, poliitiliste ja kultuuriliste muutustega, mis peegelduvad ka loomepraktikates.

„Norra. Maa, rahvas, kunst“ ei püüa pakkuda ammendavat entsüklopeedilist ülevaadet, vaid loob tervikmulje ühiskonnast, mille identiteeti on kujundanud nii looduslik eraldatus kui ka kultuuriline dialoog teiste rahvaste ja traditsioonidega. Tekst ei taotle populariseerimist ega distantseeritud teaduslikkust, vaid liigub kahe vahel, võimaldades ligipääsu erineva ettevalmistusega lugejatele. Tegu on teosega, mis sobib nii üldhariduslikuks tutvumiseks Norraga kui ka süvendatud sissevaateks visuaalkultuuri ja rahvusliku kujunemise seostesse.