Seitse odüsseiat

Raamat koondab seitse lugu, milles eriilmelised tegelased läbivad omaenda odüsseia: nad liiguvad tööde ja suhete, mälestuste ja kaotuste, vaikuse ja otsuse vahelt tagasi “koju” – kohta, kust nad on pärit ja kuhu mõte ikka pöördub. Teos seob pika teekonna motiivi argiste toimingutega: kõnelused köögilaua taga, ametikirjad, tagasivaated, rännakud linnas ja perifeerias. Süžee otsib mitte suurt finaali, vaid mõistmist, kuidas inimene jääb püsti, kui aeg surub ja ajalugu segab kaardipakki. Lood ei kopeeri üksteist; iga peatükk vahetab vaatepunkti ning laseb stseenidel kanda tähendust ilma seletuskohustuseta. Nii kasvab kogumikust tervik, kus iidsest rännakujoonest saab tänapäevane, isiklik mõõdupuu.

Teos töötab vormi ja rütmi kaudu. Autor alustab sageli konkreetsest esemest, lausest või märkest ning laseb sellel avada tegelase trajektoori. Jutustamine hoiab keele ökonoomse ja stseeni keskse: tegevus juhib tõlgendust, mitte vastupidi. Tekst vahetab registrit mälukirjast päeviku, novelli ja miniatuuri suunas ning katsetab, kuidas avalik keel (protokoll, kõne, ametlik märge) ristub isikliku häälega. Korduvad märksõnad on rännak, kodu, vastutus ja tagasivaade. Lood näitavad, kuidas otsused sünnivad nappide andmete põhjal, kuidas kompromiss ja visadus muutuvad harjumuseks, ning kuidas väikesed nihked – paus vestluses, tiir tundmatus linnaosas, ümbriku sisu – määravad järgmise sammu. Nii püsib kogumikul selge liin: inimene liigub läbi aja ja ruumi nii, et iga peatükk paneb eelmise ümber mõtestama.

Jaak Jõerüüt on eesti proosakirjanik ja esseist, kelle kirjutamine põimub elu- ja avaliku kogemusega. Ta on kirjandusväljal tegutsenud alates noorpõlve luulest ja novellidest ning jätkanud romaanide, päevikulaadsete tekstide ja mõtisklustega. Autor on olnud ka diplomaadi ja poliitikuna avalikkuse ees, mis on andnud tema proosale täpse toimingutaju: dokumendid, kõned, koosolekud ja kohtumised liiguvad kõrvuti isiklike vaheteadetega. Kirjutusviis eelistab selget lauseehitust ja stseeni, kus ese või detail nihutab tähenduse uude asendisse. Jõerüüdi loomingusse on talletunud ajastu surve ja isikliku vastutuse side; “Seitse odüsseiat” teeb selle sideme nähtavaks, lastes igal looval rännakul kanda üht osa suuremast kaarest, mis algab ja lõpeb omaenda “koju” naasmise kujutlusega.