Meeste tantsud

Jaak Jõerüüdi novellikogu „Meeste tantsud“ koondab lugusid, milles kohtuvad psühholoogiline süvenemine ja argireaalsuse karedad jooned. Tekstid keskenduvad eri vanuses ja eluetappides olevatele meestele, kelle sisemaailm on sageli vastuolus neid ümbritseva ühiskonna ootustega. Pealkiri viitab nii meestevahelisele vaikivale võistlusele kui ka sisemisele liikumisele – tantsule, mida keegi ei näe, kuid mis määrab inimese hoiakuid ja valikuid. Igas loos on midagi peidetut, osalt sõnastamatut, mis avaneb alles tasapisi, sageli alles viimaste ridade või sügavama mõtiskluse kaudu.

Autor kasutab tihedat ja mitmekihilist keelt, mille kaudu lugeja jõuab tegelaste sisemiste dilemmadeni. Lood ei paku valmislahendusi ega moraalseid hinnanguid – pigem luuakse olukordi, kus inimene peab iseenda ja oma eluvalikute ees seisma. Jõerüüt käsitleb mehelikkuse motiive ajastul, mil neid ei defineerinud veel tänapäevane aruteluruum. Tema tegelased on vahel üksildased, vahel kompromissitud, tihti ka nõutud või elu suhtes kriitilised, ent alati inimlikud. Samas on neis aimatav sotsiaalne ja eksistentsiaalne taust – ühiskondlikud piirangud, nõukogude aja surve ja mehelikkuse stereotüübid, mis mõjutavad ka isiklikke suhteid ja enesetunnetust.

Jaak Jõerüüt on kirjanik ja diplomaat, kelle loomingus kohtuvad eluline kogemus ja filosoofiline süvenemine. Ta alustas kirjanduslikku tegevust 1970ndate alguses ning on olnud märgatav eelkõige novelli- ja lühivormis. „Meeste tantsud“ kuulub tema varasema loomingu hulka, milles juba on tunda autorile omast täpset keelekasutust, allhoovusi märkavat pilku ning huvi inimese sisemaailma vastu. Jõerüüdi novellid ei mõju manifestina, vaid vaiksete, mõtlemapanevate hetkedena, milles lugeja leiab äratundmist või küsimusi, millele vastust tuleb otsida ise.