Barbara

Jørgen-Frantz Jacobseni romaan „Barbara“ on tundlik ja lüüriline jutustus armastusest, vabadusest ja inimsuhete keerukusest, mille tegevus toimub 18. sajandi Fääri saartel. Loo keskmes on noor luterlik pastor Paul, kes saabub väikesele saarele ametisse ning kohtub sealse köstri lesega – kauni ja kütkestava Barbaraga. Naine on tuntud oma vaba ja ettearvamatu loomuse poolest, kelle elu on seotud mitmete eelnevate armulugudega. Pastor Paul armub temasse sügavalt, püüdes pakkuda talle stabiilsust ja vaimset sidet, ent peagi selgub, et Barbara loomuses on midagi, mis ei lase tal alistuda ühelegi korrale ega truudusele.

Romaan käsitleb psühholoogiliselt nüansirikkalt kahe väga erineva isiksuse – ratsionaalse ja moraalselt range Pauluse ning vaba, impulsiivse ja elujaatava Barbara – suhet. Autor ei hinda ega mõista hukka, vaid püüab mõista mõlemat: ühe püüdu ohjeldada kaost ja teise õigust olla oma tunnete meelevallas. Kirjeldused on detailirohked ja looduslähedased, kandes endas Fääri saarte eripära ja suletud ühiskonna atmosfääri. Barbarat kujutatakse samal ajal nii müütilise kui väga inimliku olendina – naine, kes ei sobitu sotsiaalsete ootustega, aga kellele ei saa vastu panna ka need, kes usuvad kindlatesse väärtustesse ja piiridesse.

Jørgen-Frantz Jacobsen (1900–1938) oli fääri kirjanik, kelle looming on tihedalt seotud tema kodusaarestiku kultuuri ja loodusega. „Barbara“ jäi tema ainsaks romaaniks, mis valmis peamiselt haiguse ajal ja avaldati pärast autori surma. Hoolimata vähesest mahust on teos leidnud koha Skandinaavia kirjandusloo tähiste hulgas, olles tõlgitud paljudesse keeltesse ja inspireerinud ka filmiloojaid. Eesti keeles ilmus „Barbara“ sarjas „Loomingu Raamatukogu“ ning on jäänud meelde kui rahulikult kulgev, ent sügava psühholoogilise pingega teos, mis käsitleb inimloomuse vastuolusid universaalselt ja ajatutena.