Ruth

Johannes Aaviku kirjandusliku varjunime J. Randvere all ilmunud romaan „Ruth“ on teos, mis kuulub eesti kirjanduse silmapaistvate modernistlike katsetuste hulka. Noorelt kirjutatud romaan kujutab ideaalnaise portreed, mida autor esitab ühtaegu esteetilise utoopia ja meheliku fantaasia väljendusena. Ruth on naine, kes ühendab endas erakordse ilu, intellekti ja sotsiaalse iseseisvuse – ta on korraga blond ja jumalikult kaunis, rafineeritud, musikaalne, rikkalikult haritud, vabameelne ning sarmikas. Tema eruditsioon ulatub antiikkultuuridest kuni täppisteadusteni, mis teeb temast unenäolise, ent ka hirmutavalt täiusliku kuju.

Romaani keskmes ei ole pelgalt armastuslugu, vaid pigem ideaalihõnguline otsing, milles peegeldub autori arusaam modernsest naisest ja tema rollist ühiskonnas. Ruth ei mahu kitsastesse raamidesse – ta on oma aja kohta vapustavalt emantsipeerunud, olles intellektuaalne ja iseseisev, kuid samas ka romantiliselt kättesaamatu. Lugeja ette kerkib justkui kunstlikult loodud ideaal, mille ebareaalsus teeb ta veelgi paeluvamaks.

Teose 1980. aasta väljaanne on varustatud põhjaliku saatesõnaga, mille autor Heino Vihma avab romaani sünnilugu, kirjanduslikke mõjutusi ja Aaviku loomingu seotust laiemate maailmakirjanduslike suundumustega. „Ruth“ on seega ühtaegu noore Aaviku kunstiline katsetus ning oluline dokument eesti kirjanduse ja mõtteloo arengus, pakkudes lugejale nii esteetilist naudingut kui ka mõtteainet naise ideaali ja selle piiride üle.