Ruth

Noore Johannes Aaviku (alias J. Randvere) kirjutatud portree ideaalnaisest, “esteetiline utoopia, meheliku fantaasia kuldlõige, naturalistlikes detailides lahti kirjutatud kapriisid ja hormoonid. Sellelt kirjanduslikult portreelt leiame nii vaimselt kui sotsiaalselt emantsipeerunud blondi naisterahva, kes on jumalikult ilus, stiilne, rafineeritud, rikas, musikaalne ja vabameelne. Ruth on erudeeritud kreeka ja ladina keelest kuni analüütilise geomeetriani ning seejuures vaevalt üle kahekümne. Ühesõnaga – naine kui unenägu, pisut ehk isegi ehmatav oma ebareaalsuses.”(A.Loog, “Sirp”)Pikk ja põhjalik saatesõna (H.Vihma) on omaette uurimus sellest fenomenist eesti kirjanduses ja selle eeskujudest maailmakirjanduses.