Laskmine. Minevikust tänapäevani

„Laskmine. Minevikust tänapäevani“ on 1972. aastal Eesti Raamatu kirjastuses ilmunud mahukas ülevaateteos, mille autorid on Juhan Mandre, Harald Raivet, Aksel Randmer ja Oskar Volmer, koostaja David Kiljako. Raamat kuulub sarja „Minevikust tänapäevani“ ning selle eesmärk on anda põhjalik pilt laskmise arengust eri ajastutel ja piirkondades. Teos algab ülevaatega esimestest kaugrelvadest ning liigub edasi tulirelvade kujunemise ja täiustumise juurde, näidates, kuidas tehnoloogilised uuendused on mõjutanud nii sõjalist kui ka sportlikku laskmist. Tekst on jaotatud temaatilisteks peatükkideks, mida täiendavad fotod, joonised ja tabelid.

Sisus käsitletakse muu hulgas jahilaskmist ja vibulaskmist, samuti sportlaskmise arengut nii rahvusvahelisel tasandil kui ka Nõukogude Liidus ja Eesti NSV-s. Eraldi peatükid on pühendatud laskespordi organisatsioonide kujunemisele, võistlussüsteemidele ning märkimisväärsematele sportlaste saavutustele. Ajaloolises osas selgitatakse relvade ehitust ja tehnilisi omadusi eri ajastutel, võrreldakse erinevaid relvatüüpe ning antakse ülevaade nende kasutusviisidest. Raamat püüab ühendada tehnilist täpsust ajaloolise taustaga, pakkudes lugejale nii faktiteavet kui ka kronoloogilist arusaama laskmise arenguloost.

Juhan Mandre oli Eesti laskespordi ajaloo ja relvatehnika tundja, Harald Raivet tegutses treeneri ja spordipedagoogina, Aksel Randmer oli seotud laskespordi organiseerimise ja võistluspraktikaga ning Oskar Volmer töötas laskespordi arendamise nimel treeneri ja kohtunikuna. Nende ühine töö selles teoses ühendab eri vaatenurgad ja kogemused, andes lugejale mitmekülgse käsitluse laskmise minevikust ja tänapäevast.