Alma, mu kodu

J. M. G. Le Clézio romaan „Alma, mu kodu“ on poeetiline ja samas sügavalt isiklik teos, milles autor põimib mälestused, identiteedipüüdlused ja ajaloolise teadvuse Mauritiuse saare taustal. Peategelane Jérémie Falsen naaseb pärast aastakümneid kodusaarele, et uurida oma perekonna minevikku ja sellega seotud vastuolulisi lugusid. Tema retk ei ole pelgalt geograafiline liikumine, vaid sisemine rännak ajalukku, mis on tihedalt seotud koloniaalpärandi, orjakaubanduse ja Euroopa perifeeriates unustatud mälestustega. Alma – koht ja kujund – sümboliseerib nii kodu kui ka süütunnet, millest ei saa mööda vaadata.

Romaan liigub aeglaselt ja mõtlikult, võimaldades lugejal süveneda maastikesse, tunnetesse ja vaiksetesse hetkedes, kus möödanik avaldub mitte ainult sõnades, vaid ka kohalolekuna. Le Clézio ei jutusta oma lugu sirgjooneliselt; ta põimib sisse mälupilte, dokumente, kõhklusi ja fragmente, mis muudavad narratiivi kihiliseks ja meditatiivseks. Oma rännakul puutub Jérémie kokku erinevate inimestega, kelle elud on samuti põimunud saare ajaloo varjatud kihtidega – sealhulgas orjanduse ja selle järelmitega. Teose keskmes ongi katse mõista, mida tähendab kuuluvus kohale, mille ajalugu on täis vägivalda ja vastuolusid, ning kuidas minevikku saab ausalt mäletada.

Jean-Marie Gustave Le Clézio on Prantsuse kirjanik ja Nobeli kirjandusauhinna laureaat, tuntud oma rahvusvahelise haarde ja keelelise tundlikkuse poolest. Tema looming keskendub sageli identiteedi, rände, kultuuridevahelisuse ja ajaloo teemadele. „Alma, mu kodu“ jätkab neid jooni, pakkudes lugejale teost, mis ühendab autobiograafilised elemendid laiemate ühiskondlike küsimustega. Le Clézio kirjutamislaad on poeetiline ja rahulik, ent samas analüütiline ja läbinägelik, pakkudes vaadet mitte ainult ühele saarele, vaid ka euroopaliku südametunnistuse võimele või võimetusele ajalooga silmitsi seista.