Ja ilma ja inimesi. Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi…

Ivar Trikkeli kogumik „Ja ilma ja inimesi“ koondab valiku päevakajalisi mõtisklusi, arutlusi ja tähelepanekuid, mis on kirjutatud aastatel 1984–1989. Tegemist on esseistliku laadiga raamatuga, kus autor vaatleb eluolu, ühiskonda ja inimest selles muutuste eelõhtul seisvas Eestis. Periood, mille sündmusi ja õhustikku Trikkel kirjeldab, on märgilise tähendusega – ühelt poolt on see hilise nõukogude aja stagneerunud lõpp, teisalt juba uue mõttevabaduse ja liikumiste tärkamine. Autori pilk on samal ajal kriitiline ja leebe, mõtestav ja uudishimulik – ta ei esita lõplikke hinnanguid, vaid püstitab küsimusi, uurib nähtusi ja püüab mõista.

Tekstid vahelduvad toonilt ja teemalt – mõnes käsitletakse loodusnähtusi või aastaaegade rütmi, teises ühiskondlikke nähtusi, moraali või inimestevahelisi suhteid. Trikkel suudab ühendada argised tähelepanekud laiemate üldistustega, leides tähendusi väikestes detailides ning sidudes konkreetse olukorra üldinimliku või kultuurilise kontekstiga. Tema keel on selge ja väljapeetud, kohati poeetiline, ent alati arusaadav. Autor suhtub kirjutamisse kui suhtlusse lugejaga, pakkudes dialoogivõimalust ja avatud tõlgendusi. Paljud mõtted kõlavad ka tänapäevaselt – küsimused väärtuste, eetika, vastutuse ja looduse tähenduse kohta on püsivad ning jätkuvalt aktuaalsed.

Ivar Trikkel oli ajakirjanik, toimetaja ja mõtleja, kelle tekstid ilmusid sageli ajalehtedes ja ajakirjades ning kandsid endas rahulikku, elukogenud pilku maailma asjadele. Ta ei olnud poliitiline hääletõstja, vaid vaikne vaatleja ja arutleja, kelle jaoks sõna tähendas vastutust ja sisemist kaalu. „Ja ilma ja inimesi“ on hea näide ajastust, mil mõttevabadus hakkas taas ruumi võtma ning kirjutaja sai küsida otse, ilma varjatud keele ja vihjeteta. Trikkeli tekstid on kui isiklikud päevikumärkmed avalikus ruumis – ausad, kaalutletud ja elu terviklikkust tajuvad.