Eesti kino minevikuradadelt

Ivar Kosenkraniuse raamat „Eesti kino minevikuradadelt“ on üks esimesi põhjalikumaid käsitlusi Eesti filmi varasest ajaloost. Teos koondab ülevaate alates kinokunsti esimestest sammudest Eestis kuni kohalike stuudiote ja filmiloojate ettevõtmisteni. Autor toob esile nii organisatsioonilised algatused kui ka loomingulised katsetused, mis olid seotud filmikunsti arenguga 20. sajandi esimesel poolel. Raamat ei piirdu pelgalt faktide esitamisega, vaid püüab avada ka toonaseid olusid ja keskkonda, milles Eesti film tekkis ning millised välismõjud selle arengut mõjutasid.

Teose struktuur järgib ajaloolist kulgu, käsitledes esmalt esimesi katsetusi ja kinolevi algust, seejärel stuudiote kujunemist ning filmiloomingu mitmekesistumist. Eraldi tähelepanu saavad „Estonia-Filmi“ tegevus ja kääbusstuudiod, samuti rahvusvaheliste mõjutuste roll Eesti filmikultuuris. Autor heidab pilgu ka konkreetsetele tegelastele ja teostele, näiteks Joosep Tootsi tegelaskuju tõlgendustele ekraanil. Raamat sisaldab peatükke, kus vaadeldakse nii dokumentaal- kui ka mängufilmide teket, stuudiote võimalusi ja entusiastide rolli, kes sageli töötasid raskustes, ent kindla sihiga jätta jälg Eesti kultuurilukku. Selline lähenemine annab lugejale elava pildi, kuidas kohalik kinokunst vaikselt, kuid järjekindlalt kujunes.

Ivar Kosenkranius (1919–2007) oli Eesti filmiajaloolane ja -kriitik, kes on pälvinud tunnustust kui üks järjekindlamaid kodumaise kinoloo uurijaid. Tema kirjutised ja uurimused on aidanud talletada ja mõtestada Eesti filmipärandit, pakkudes väärtuslikku taustamaterjali nii spetsialistidele kui laiemale lugejaskonnale. Kosenkranius tegutses aastaid kultuuriajakirjanikuna ning avaldas artikleid ja ülevaateid, mis käsitlesid nii kodumaist kui ka rahvusvahelist kinokunsti. Tema töö „Eesti kino minevikuradadelt“ on oluline panus Eesti kultuurilukku, jäädvustades filmikunsti varaseid samme ja inimeste pühendumust, kes panid aluse hilisemale arengule.