Suits. Uudismaa

Suits. Uudismaa koondab ühte köitesse Ivan Turgenevi kaks viimast romaani, mis on otsene vastus Venemaa olukorrale pärast talupoegade vabastamist. Suits viib lugeja Baden Badeni kuurorti, kus vene aadlikud, liberaalid ja slavofiilid arutavad riigi tuleviku üle, samal ajal kui peategelase isiklik elu takerdub kõhklustesse ja kompromissidesse. Romaan näitab seltskonda, kus kaunid kõned ei vii tegudeni ja kus poliitilised loosungid jäävad õõnsaks, kui neid ei toeta isiklik vastutus. Armusuhte ja välise hiilguse taustal tõuseb nähtavale pilt kihistunud ühiskonnast, mille liikmed ei suuda otsustada, kas nad tahavad tegelikku muutust või ainult uutmoodi mugavust.

Uudismaa nihutab tegevuse maa mõisatesse ja linnasalongidesse, kus tekib uus põlvkond haritlasi, kes püüab minna rahva sekka ja äratada talupoegades poliitilist teadlikkust. Turgenev keskendub siin eelkõige 1870ndate narodnikute psühholoogiale: siira innu kõrvale ilmub ebakindlus, võõrandumine ja hirm, et küla ei võta linnast tulnud õpetajaid omaks. Romaan jälgib nii konspiratiivseid koosolekuid kui ka argiseid arutelusid selle üle, mis on lubatav, kui eesmärk on ühiskondlik murrang. Suits ja Uudismaa erinevad Turgenevi varasematest teostest tihedama publitsistika ja satiiri poolest ning moodustavad koos pildi ajast, mil Vene impeeriumi vana kord küll püsib, ent sisemine usk selle paratamatusse on juba kadumas.

Ivan Turgenev oli vene realismi üks keskseid autoreid, kelle loomingus põimuvad aadlike argipäev, talurahva elu ja ühiskondlikud murdejooned. Talle tõi tuntuse jutustustekogu Küti kirjad, millele järgnesid romaanid Rudin, Aadlipesa, Isad ja pojad ja Eelõhtul. Hilisem eluperiood möödus peamiselt Baden Badenis ja Pariisis, kus valmisid ka teosed Suits ja Uudismaa. Turgenevi proosas on tähtis koht psühholoogilisel vaatlusel: ta uurib, kuidas haritud inimese veendumused põrkuvad sotsiaalsete olude ja isiklike suhetega, ning näitab, kui raskesti sünnivad otsused, mis eeldavad loobumist privileegist või turvalisest positsioonist.