Mumuu

„Mumuu“ on Ivan Turgenevi lühijutt, mis kujutab Vene 19. sajandi maaelu läbi vaikse ja töökalt alandliku tegelaskuju – kurt-tumma teener Gerassimi. Lugu keskendub tema igapäevasele elule Moskvas, kus ta teenib üht kapriisset ja türanlikku leskprouat. Gerassimi maailm on vaikne, kuid sisemiselt rikkalik; tema ainsaks rõõmuks saab väike koer Mumuu, kelle ta tänavalt leiab ja üles kasvatab. Koera ja inimese vaheline side on sügavalt siiras ning annab jutustusele emotsionaalse keskme, rõhutades Gerassimi inimlikke tundeid, mis muidu jäävad ühiskonnakorralduse tõttu märkamata.

Jutu pingestav tuum on vastasseis isikliku kiindumuse ja välise käsu vahel. Kui leskproua nõuab Mumuu äraviimist, seisab Gerassim silmitsi valusa valikuga. Tema vaikiv allumine ja sisemine väärikus peegeldavad Vene talupoja eluolu, mida Turgenev oskab kujutada tundlikult ja süvitsi mõistetult. Lõpu traagika ei seisne ainult koera kaotuses, vaid ka Gerassimi täielikus võõrandumises maailmast, mis talle häält ei anna. Nii saab „Mumuu“ metafooriks üksikisiku ja võimu vahelisele suhtele, milles inimväärikus võib säilida ka alanduse tingimustes.

Ivan Turgenev (1818–1883) oli üks 19. sajandi silmapaistvamaid vene proosakirjanikke, kelle looming keskendub sageli ühiskondlikele ja moraalsetele probleemidele. Tema realistlik stiil ühendab psühholoogilise süvenemise detailitäpse olustikukirjeldusega. Turgenev oli ka silmapaistev novellist ja romaanikirjanik, kelle teosed nagu „Isad ja pojad“ ning „Aadlipesa“ on mõjutanud nii vene kui ka Euroopa kirjandustraditsiooni. „Mumuu“ kuulub tema varasematest töödest enim loetud tekstide hulka ning jääb kestvalt kõnekaks ka tänapäeva lugejale.