Elektri- ja raadiomatejalid. Õppevahend tehnikumidele

Ivan Lõssatšenko koostatud „Elektri- ja raadiomaterjalid. Õppevahend tehnikumidele” on õpik, mis oli mõeldud sidetehnikumide üliõpilastele. Teos annab süsteemse ülevaate põhilistest materjalidest, mida kasutatakse elektri- ja raadiotehnikas. Raamatus käsitletakse elektrijuhtide, dielektrikute ja magnetmaterjalide olemust, nende füüsikalisi omadusi ning praktilist tähtsust seadmete töökindluse ja efektiivsuse seisukohalt. Tekst on üles ehitatud nii, et see aitaks õppijal mõista mitte ainult teoreetilisi aluseid, vaid ka nende rakendusi reaalsetes sidetehnilistes lahendustes.

Õpiku eripäraks on materjalide klassifitseerimine vastavalt nende omadustele ja kasutusvaldkondadele. Esitatud on nõuded, mida materjalidele seatakse, ning praktilised näited, kuidas neid kasutatakse raadio- ja sidetehnilistes seadmetes. Lugeja leiab tabelid ja andmed sagedamini kasutatavate materjalide kohta, mis võimaldavad õppimise käigus teadmisi süstematiseerida. Nii on teos praktiline töövahend, mis sidus teooria ja laboratoorsed harjutused, pakkudes tuge tehniliste erialade õppuritele.

Säärased õppevahendid olid 1960. aastatel oluline osa tehnikumide õppekavast, kuna need aitasid kujundada tulevaste spetsialistide teadmisi kiiresti arenevas sidetehnika valdkonnas. „Elektri- ja raadiomaterjalid” sobitus sellesse raamistikku, pakkudes vajalikku baasinfot ja praktilisi juhiseid, et valmistada ette noori tehnikuid, kelle tööks oli uute seadmete hooldamine, ehitamine ja arendamine. Raamat oli oma aja tehniline käsiraamat, mis seostas materjaliteaduse ja sidetehnika igapäevased vajadused.