Hämarad alleed

„Hämarad alleed“ on Ivan Bunini novellikogu, mis ilmus eesti keeles 1993. aastal kirjastuse Perioodika sarjas „Europeia“. Väljaanne koondab valiku autori jutustusi, mis on kirjutatud peamiselt pagulusaastatel ja mille keskmes on armastuse eri tahud – õrnusest ja igatsusest kuni kaotuse ja kibeduseni. Tekstides põimuvad intiimsed mälestused ja elulised juhtumid, sageli minevikku vaatava pilguga. Kogumiku tõlkis Maret Käbin, kujundas Priit Rea. Raamat on pehmekaaneline, tavaformaadis ja mahult ligi kahesaja leheküljeline.

Jutustustes on tegevuspaigad ja tegelased erinevad: mõnes loos liigub autor vene mõisate ja külade miljöös, teises rändab Lõuna-Euroopa linnades või maakohtades. Tegelasi ühendab aga seesmine haavatavus ja mälu kaudu taaselustatud tundepildid. Armastus ei ilmu siin pelgalt idüllina, vaid ka möödunud aja kaotuse ja kordumatu hetke valuna. Bunini stiil on tihe ja kujundlik, keskendudes nii meeleolule kui ka pisidetailidele, mis annavad edasi hetke atmosfääri.

Ivan Bunin (1870–1953) oli vene kirjanik ja Nobeli kirjandusauhinna laureaat, kelle looming ühendab klassikalise jutustamislaadi ja poeetilise täpsuse. Ta elas alates 1920. aastast eksiilis, peamiselt Prantsusmaal, kus valmis suur osa tema hilisloomingust. Bunini proosat on kirjeldatud kui „brokaadset“ – keeleliselt rikkalikku ja tekstuurset –, kuid samas vaoshoitud ja distsiplineeritud vormilt. „Hämarad alleed“ oli autorile endale tema loomingus eriti oluline, sest ta pidas seda oma parimaks teoseks.