Maria. Näidend 8 pildis
Maria. Näidend 8 pildis
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Perioodika | 1972
- 47 lk | Pehmekaaneline | 130 x 200 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Issaak Babeli näidend „Maria. Näidend 8 pildis“ on intensiivne ja mitmekihiline teos, mis viib lugeja kodusõjajärgsesse Petrogradi, kus revolutsiooniline kaos, ideoloogilised vastuolud ja isiklikud valikud põimuvad ühe perekonna saatuses. Lavaloo keskmes on koloniaalkaupmehe perekond Mukovninite, kelle kodu ja suhted peegelduvad ümberkujunevas ühiskonnas. Pereliikmete vastandlikud vaated – mõni toetab uut korda, mõni igatseb vana tagasi – kujundavad terava ja pingestatud olukorra, milles varisevad nii moraalsed kui sotsiaalsed piirid. Maria, perekonna tütar, kelle järgi näidend nime on saanud, ise on tegevuses paradoksaalsel kombel peaaegu nähtamatu, ent tema mõju ja kohalolu ulatub üle kogu loo.
Näidend koosneb kaheksast pildist, milles ilmnevad üha selgemalt tolle aja vaimne ja sotsiaalne segadus, sõjakoleduste mõju inimese eetilisele närvile ning isikliku ja poliitilise vahelised konfliktid. Tegelased on tihti vastuolulised, tehes otsuseid, mida määravad kas meeleheitlik usk, kartus või isiklik kasu. Dialoog on terav ja tihe, pakkudes samal ajal nii psühholoogilist sügavust kui ka sotsiaalset kriitikat. Babeli karakterid ei kehasta üksnes ideoloogilisi seisukohti, vaid jäävad inimlikuks – nende sisemised heitlused, võimuiha, süütunne ja pettumused loovad keeruka ja mõtlemapaneva lavaruumi.
Issaak Babel (1894–1940) oli üks 20. sajandi alguse silmapaistvamaid vene juudi päritolu kirjanikke, kelle looming ühendab erakordse väljendusoskuse ja sügava sisemise pingestatuse. Ta saavutas tuntuse eelkõige jutukoguga „Odessa lood“ ja tsükliga „Punaarmeelase päevikud“, milles dokumenteerib kodusõja brutaalsust poeetilise täpsusega. Näidend „Maria“, mis valmis 1930. aastatel, jäi aastakümneteks lavastamata ja avaldamata, kuna selle temaatika ja ideeline mitmetimõistetavus ei sobitunud nõukogude kultuuripoliitikasse. Teos ilmus esmakordselt alles pärast autori hukkamist stalinistlikus repressioonilaines ning on sellest ajast saati pälvinud järjest enam tähelepanu kui tundliku ajastukirjelduse ja vormieksperimendi näide.
