Jobu-Joše

„Jobu-Joše“ on Israel Joshua Singeri romaan, mis ilmus esmakordselt 1932. aastal Varssavis. Teose keskmes on peategelane Joše, kelle isik tekitab küsimusi: kas ta on pühak või hoopis petis. Raamatu ülesehitus mängib lugeja ootuste ja kahtlustega, tuues esile olukordi, kus moraali ja pettuse piirid hägustuvad. Nii kerkivad esile inimliku usu, lihtsameelsuse ja kavaluse teemad, mida autor käsitleb nii huumori kui ka teravmeelsuse kaudu. Romaan toob lugejani juudi elu ja kultuuri 20. sajandi alguse kontekstis, peegeldades nii kogukondlikke väärtusi kui ka nende sisemisi pingeid.

Teoses on ühendatud meelelahutuslik sündmustik ja sotsiaalne taust, mille kaudu luuakse omapärane pilt tollasest Varssavi elust. Joše kuju on ühtaegu karikatuurne ja sümboolne, kandes endas nii heausklikkuse kui ka oportunismi tunnuseid. Lugejat köidab pidev ebakindlus tegelase tegeliku olemuse suhtes: kas teda tuleks pidada lihtsameelseks vagatsejaks, kelle usaldust kuritarvitatakse, või hoopis nutikaks manipuleerijaks, kes oskab oma rolli enda kasuks pöörata. Just see mitmetähenduslikkus annab romaanile jõu ja muudab selle kestvalt huvitavaks.

Israel Joshua Singer (1893–1944) oli tunnustatud juudi päritolu kirjanik ja ajakirjanik, kes kirjutas jidiši keeles. Ta oli noorema venna, Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Isaac Bashevis Singeri kõrval omal ajal laialt loetud autor. Israel Joshua Singeri loomingus on olulisel kohal juudi kogukondade elu ning nende seosed 20. sajandi keeruliste ajalooliste oludega. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad romaanid „Perhe Karnovski“ ja „Brothers Ashkenazi“, milles ta sarnaselt „Jobu-Jošele“ uurib inimloomuse eri tahke, ühiskondlikke vastuolusid ja ajaloolist tausta.