Kaugel ära. Lapssõduri mälestused

Ishmael Beahi mälestusteraamat „Kaugel ära. Lapssõduri mälestused“ on otsekohene ja liigutav tunnistus ühest kõige jõhkrama mõjuga nähtusest kaasaegses sõjanduses – lapssõdurite kasutamisest. Autor räägib oma isikliku loo Sierra Leone kodusõja kontekstis, kus ta vaid 12-aastaselt sattus esmalt sõjapõgeniku rolli ja seejärel värvati valitsusvägede poolt relvakandjaks. Teos kirjeldab ausalt ja ilustamata, kuidas poiss muutub pealtnägijast osaliseks, kuidas süstemaatiline vägivald, hirm ja narkojoobe all toime pandud teod kustutavad piiri lapse ja sõduri, süütuse ja süü vahel.

Beahi jutustamislaad on napp, aga intensiivne, peegeldades kogetud õudusi ilma sentimentaalsuseta. Ta ei taotle lugeja kaastunnet, vaid pakub võimalust kogeda, kui kiiresti võib langeda kaosesse ning kui pikk ja valus on tee tagasi inimeseks. Raamatu teine pool keskendub demobiliseerimisele ja taastumisele – teekonnale, mille jooksul tuleb leppida toimepanduga ja kohaneda maailmaga, mis ei oska endist lapssõdurit enam vastu võtta. Beah kirjeldab rehabilitatsioonikeskuse igapäeva, usalduskriisi, hirme ja alles kujunevat lootust, et inimeseks olemine on siiski võimalik, ka pärast kõike toimunut.

Ishmael Beah sündis 1980. aastal Sierra Leones ja emigreerus hiljem Ameerika Ühendriikidesse, kus ta jätkas haridusteed ning on tegutsenud ÜRO laste õiguste saadikuna. Tema mälestusteraamat ilmus esmakordselt 2007. aastal ja on tõlgitud kümnetesse keeltesse. „Kaugel ära“ on oluline dokument oma ajast, kuid ühtlasi ka universaalne lugu identiteedi, trauma ja lunastuse võimalikkusest. Beah ei kirjuta üksnes iseenda pääsemisest, vaid toob nähtavaks tuhandeid lapsi, kelle lood jäävad sageli kuulmata. See raamat on valus, aga vajalik lugemine, mis sunnib küsima, millist hinda maksavad kõige kaitsetumad, kui maailm murdub nende ümber.