Odessa lood

Novellikogumik “Odessa lood” koondab Isaak Babeli Odessasse ja Moldavanka linnaossa seatud jutud, milles jutustaja jälgib allilma, turu, sadama ja äärelinnakvartalite elu ning kogukonna omavahelisi hulkade reegleid. Teos laseb ühel teljel kulgeda Benja Kriki kui “Kuningaga” seotud lugudel ning teisel teljel perekondlikel ja igapäevastel juhtumistel, kus konfliktid, kokkulepped ja vaikimised kujundavad tegelaste otsuseid. Valimikus on järgmised lood: Kuningas, Mismoodi käis see Odessas, Isa, Kasak-Ljubka, Minu tuvila lugu, Esimene armastus, Keldritoas, Ärkamine, Karl-Jankel, Vaestekoja lõpp, Froim Gratš. Jutud kasutavad lakoonilist ja tihedat lauseehitust, dialoogi ja tegevusvõtteid, mis loovad pingevälja ilma pikema seletuseta; sündmused avanevad läbi tegude, asjade ja kõlakate. Kogumik moodustab tsükli, mille lugusid saab lugeda eraldi, kuid mis annavad koos pildi linnast, kus õigus, kombed ja kasuotsing põimuvad, ning kus ametlik kord ja varjatud hierarhiad vahelduvad.

Eestikeelne väljaanne esitab jutud tervikliku valikuna, mille aluseks on ajakirjades ilmunud tekstid; tõlge hoiab lausete lühiduse ja sündmuste tempo, et jutustajahääl säilitaks ettevaatliku distantsi. Raamat sobib lugejale, kes otsib lühivormi, mis võimaldab peatuda ühe stseeni, tüüptoe või repliigi juures ning liikuda seejärel edasi järgmise olukorra juurde. Lood on kergesti jaotatavad kursuse või lugemisklubi aruteludeks: jutustaja vaatepunkt, kõneleja usaldusväärsus, vägivalla ja korra küsimus, juudi kogukonna positsioon linnas, ametliku ja mitteametliku võimu piir. Kogumiku sees vahelduvad tegelased ja olukorrad nii, et korduvad motiivid (võlg, au, piirid, ruumi jagamine) tekitavad võrdlusefekti; lugeja saab panna kõrvuti “Kuningas” ja “Froim Gratš”, vastandada “Isa” ja “Esimene armastus” intiimse mõõtme ning lugeda “Vaestekoja lõpu” kui sulgemisstseeni.

Isaak Babel oli Odessast pärit venekeelne prosaist, kelle loomingus on kaks peatelge: Odessaga seotud jutud ja kodusõja-aegne tsükkel “Ratsaarmee”. Kirjaniku elukäik oli tihedalt seotud toimetamise ja ajakirjandusega; tema jutustused ilmusid esmalt perioodikas ning koondusid hiljem valimikesse. Babeli töömeetod eeldas mahuka käsikirjalise materjali lühendamist ja kompositsiooni tihendamist, mis selgitab lausete ökonoomiat ja tegevuse katkendlikku rütmi. Tema saatus Nõukogude repressioonide ajajärgul katkestas kirjutamise järjepidevuse; lugejani jõudsid tekstid eri valikute ja kordustrükkidena. “Odessa lood” annavad pildi linnast, kus jutustaja ei kirjelda ideoloogiat, vaid olukordi; tegelased tegutsevad ja jätavad jälje, mille järgi lugeja teeb järeldused ise.