Šoša

Isaac Bashevis Singeri romaan „Šoša“ on lugu mälust, armastusest ja hukatusele määratud maailmast. Teose tegevus toimub 1930. aastate Varssavis, kus juudi geto elu on tihedalt seotud linna laiemate kultuuriliste ja poliitiliste arengutega. Peategelane, noor kirjanik Aaron Greidinger, otsib oma kohta maailmas, olles korraga seotud nii intellektuaalide kui ka äärelinna elanikega. Selle keerulise ja mitmekesise keskkonna keskmes kujuneb tema kiindumus lapsepõlvesõbrasse Šošasse – vaimse arengu poolest erivajadusega naabritüdrukusse, kellele ta truuks jääb ka siis, kui kõik ratsionaalne teda eemale kisub.

„Šoša“ ühendab autobiograafilise elutunnetuse ja kujundliku jutustuse, viies lugeja ajastusse, kus elu habras ja ajutine olemus on üha selgem. Romaanis peegelduvad 1930. aastate Poola juudi kogukonna igapäevased mured ja rõõmud, aga ka varjatud hirm läheneva hävingu ees. Singer loob tugeva atmosfääri, milles tegelased kehastavad eri maailmavaateid ja eluhoiaku võimalusi – neid, kes püüavad põgeneda, ja neid, kes jäävad. Sõjaeelse elu absurdsus, traagika ja kummaline ilu põimuvad lugudes, kus armastus ja surm on tihedalt seotud.

Isaac Bashevis Singer (1902–1991) oli Poola päritolu juudi kirjanik, kes kirjutas jidiši keeles ning pälvis 1978. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Tema looming käsitleb sageli Ida-Euroopa juudi kogukonna elu, usulisi dilemmasid ja inimese eksistentsiaalseid valikuid. Singeri teoseid iseloomustab psühholoogiline süvenemine, lüüriline jutustamisviis ning sügav huvi inimese sisemaailma vastu. „Šošat“ on mitmete kriitikute hinnangul peetud tema kõige isiklikumaks ja liigutavamaks romaaniks, kus ta vaatab tagasi oma noorusele ning sellele, mida ta oli sunnitud igaveseks seljataha jätma.