Saatan Gorais. Patukahetseja

„Saatan Gorais. Patukahetseja” koondab kahte Isaac Bashevis Singeri romaani, milles peegelduvad nii ajaloolised kui ka kaasaegsed kriisid juudi kogukondades. Esimene romaan „Saatan Gorais” viib lugeja 17. sajandi Poola väikelinna, kus raskete kaotuste ja sõjapurustuste järel jääb kogukond haavatavaks valeprohveti mõju all. Singer kujutab, kuidas võltslunastaja sõnum toob kaasa massilise ekstaasi, moraalipiiride kadumise ja kollektiivse hulluse, mis pöörab pea peale senised väärtused. Romaan on hoiatav lugu, mis näitab, kui habras võib olla inimese ja kogukonna side usu ning kõlbluse aluspõhimõtetega.

Teine romaan „Patukahetseja” asetub hoopis teise ajastusse – peategelaseks on New Yorgis elav põgenik, kes on oma elus läbi teinud fašismi ja kommunismi varjuküljed. Lugu räägib mehest, kes on maitsnud meelelisi naudinguid ja materiaalseid võimalusi, ent leiab end lõpuks sisemise tühjuse eest põgenemas. Tema tagasipöördumine isade usu juurde kujuneb puhastumiseks ja vaimseks lunastuseks, pakkudes kontrasti kõlbelisi piire ületanud kaasaegsele kultuurile. Singer loob siin portree inimesest, kes otsib tähendust pärast moraalse ja vaimse lagunemise kogemust, muutes romaani sügavalt isiklikuks ja samas üldinimlikuks mõtiskluseks.

Isaac Bashevis Singer (1902–1991) oli juudi päritolu Ameerika kirjanik, kelle loomingus kohtuvad religioon, identiteet, ajalugu ja inimlikud kirged. Ta sai 1978. aastal Nobeli kirjanduspreemia, olles üks olulisemaid jidiši keeles kirjutanud autoreid. Singeri teosed uurivad sageli, kuidas inimlikud ihad, kahtlused ja kannatused põrkuvad religioossete väärtustega. Tema jutustamislaad on rikkalik ja detailne, ühendades müstilise ning realistliku. „Saatan Gorais. Patukahetseja” on hea näide Singeri loomingulisest ampluaast – see toob esile nii ajaloolise kollektiivse hulluse kui ka üksikisiku sisemise võitluse oma usu ja elu mõtte pärast.