Ori

Isaac Bashevis Singeri romaan Ori käsitleb juudi mehe elu 17. sajandi Poolas, pärast Chmielnicki ülestõusu, ajal, mil kogukonnad olid laastatud ja inimesed sunnitud elama pidevas hirmus ja kaotustundes. Peategelane Jacob on haritud ja usklik mees, kes jääb tatarlaste rüüsteretke ajal ellu, kuid satub vangistusse ja orjusse. Tema elu muutub mitmes suunas, kui ta peab kohanema uue elukorraldusega ja tegema valikuid, mis seavad kahtluse alla tema usu, identiteedi ja kuuluvustunde.

Romaan kulgeb sisemise pinge ja väliste muutuste vaheldumises. Jacob armub noorde naisesse, kes ei kuulu tema usulisse ega kultuurilisse ringi, mis viib ta eetiliste ja isiklike vastasseisudeni. Singer kirjeldab olukordi, kus inimlikkus ja vaimsed põhimõtted satuvad proovile nii ajalooliste olude kui isiklike tunnete tõttu. Tekst liigub vahelduvalt tegevuse ja mõtiskluste vahel, kujutades tegelase sisemaailma samavõrd olulisena kui väliseid sündmusi. Lugu ei paku selgeid lahendusi, vaid jälgib inimese otsingut stabiilsuse ja tähenduse järele maailmas, kus need pidevalt murenema kipuvad.