Asum

Isaac Asimovi ulmeromaan „Asum” käivitab suurejoonelise loo, mille keskmes on inimkonna püsimajäämine pärast Galaktikaimpeeriumi vältimatut langust. Teose peategelaseks on psühhoajaloolane Hari Seldon, kes töötas välja teaduse, mis võimaldab statistiliselt ennustada tsivilisatsioonide tulevikku. Tema eesmärk on lühendada ees ootavat kaoseperioodi kümnetelt tuhandetelt aastatel vaid ühe tuhandele, rajades selleks väikese teadusliku koloonia – Asumi. Sündmused hargnevad selles koloonias, mille asukad seisavad silmitsi aina uute väljakutsetega, mille lahendamiseks tuleb rakendada mitte sõjalist jõudu, vaid vaimset üleolekut, teadust ja diplomaatilist osavust.

„Asum” on üles ehitatud episoodiliselt, kirjeldades erinevaid ajajärke Asumi arenguloos. Igas osas tõuseb esile uus tegelane või olukord, mis toob päevavalgele Seldoni plaani ettenägelikkuse. Lugeja jälgib, kuidas näiliselt juhuslikud arengud ja keerulised ühiskondlikud kriisid osutuvad ettenähtud arenguteeks. Asimov ei keskendu mitte niivõrd tehnoloogilisele ulmele, vaid ühiskondlikule struktuurile, majandusele ja poliitikale, mis teeb sellest romaanist ühe olulisema utoopilise ulme näite 20. sajandi kirjanduses. Teos esitab küsimusi ajaloo ennustatavusest ja indiviidi rollist suurtes ajaloolistes protsessides.

Isaac Asimov (1920–1992) oli vene päritolu Ameerika teadusulmekirjanik, biokeemik ja esseist, keda peetakse üheks žanri suurkujudest. Tema looming ulatub tuhandetesse esseedesse ja sadadesse raamatutesse, sh populaarteaduslikud teosed, lühijutud ja romaanisarjad. „Asumi” sari on tema kõige mõjukam töö, mille ulatus ja intellektuaalne ambitsioon on inspireerinud paljusid autoreid ka väljaspool ulmekirjandust. Asimovi teosed on tuntud selge keele, ideekülluse ja loogilise ülesehituse poolest, mistõttu ta on pälvinud tunnustust nii laialt loetava kui ka tõsiseltvõetava autorina.