Õhtu Bütsantsis

Irwin Shawi romaan „Õhtu Bütsantsis“ viib lugeja säravasse, ent samas petlikku filmimaailma, kus glamuur peidab endas sageli tühjust ja kibedust. Teose keskmes on Hollywoodi stsenarist Jesse Craig, kes saabub Cannes’i filmifestivalile, kaasas lootus uuest loomingulisest tõusust ja samas painavad teda mineviku varjud. Festival, mis peaks olema karneval edust ja tunnustusest, kujuneb Craigile peegelduseks elatud aastatest, purunenud suhetest ja kompromissidest, mis on jätnud hinge mõrad. Luksuslikud hotellid ja säravad vastuvõtud toimivad kontrastina tegelase sisemaailmale, milles valitsevad üksindus ja eksistentsiaalne tühjus.

Lugu kulgeb läbi tagasivaadete ja sisemonoloogide, mis avavad Craigi kujunemislugu ja karjääri. Shaw kujutab meisterlikult, kuidas edu ja loovus võivad põrkuda isikliku moraali ja ebaõnnestumistega. Suhetes naistega, eriti ühe salapärase noore naisega, kellesse Craig ootamatult kiindub, peegelduvad tema vajadus läheduse ja lepituse järele. Samal ajal kujuneb Cannes ise romaani elavaks taustaks – see on koht, kus inimesed otsivad tunnustust, varjavad oma hirme ja kaotavad end illusioonidesse. Shaw kirjeldab atmosfääri täpselt ja empaatiaga, luues ajastuportree, mis ulatub kaugemale pelgalt filmindusest.

Irwin Shaw (1913–1984) oli ameerika kirjanik ja stsenarist, kelle teosed keskendusid tihti sõjale, moraalsetele dilemmadele ja inimese rollile ühiskonnas. Ta saavutas rahvusvahelise tuntuse romaanidega „Noored lõvid“ ja „Rikkad ja kuulsad“, kuid „Õhtu Bütsantsis“ kuulub tema hilisemasse loomingusse, olles introspektiivsem ja melanhoolsem. Shaw oskas suurepäraselt ühendada jutustava lihtsuse psühholoogilise sügavusega, andes oma tegelastele alati inimliku, sageli haavatava mõõtme. See teos on elegantselt kirjutatud mõtisklus inimese lootustest ja kaotustest, unistustest ja nende hinnast.