Kõnts

„Kõnts” on Irvine Welshi romaan, mis viib lugeja inimliku allakäigu ja moraalse lagunemise sügavaimatesse kihtidesse. Peategelane on politseiseersant Bruce Robertson – korrumpeerunud, vägivaldne, narkosõltlane, rassist ja naistevihkaja. Tema maailm koosneb eelarvamustest, alandustest ja võimuiha täitmisest, milles puudub igasugune kaastunne või empaatia. Robertson ei püüa ennast õigustada ega teisi mõista – ta on enesekeskne, impulsiivne ja vaimselt lagunev inimene, kelle elu on võtnud suuna, millest tagasiteed ei paista.

Lugu kulgeb läbi Robertsoni sisemonoloogide, hallutsinatsioonide ja enesepettuste, mis muudavad teksti katkendlikuks ja kohati painajalikuks. Tema mõttemaailm on täis raevu, paranoiat ja seksuaalset sundmõtlemist, mis imbuvad igasse dialoogi ja tegevusse. Väliselt on ta veel võimeline säilitama autoriteeti ja kontrolli, kuid sisemiselt on see vaid peegeldus kokkuvarisemisest. Welsh ei paku lunastust ega moraalset õpetust – ta esitab karakteri, kelles puudub igasugune illusioon parema elu või parandamise võimalikkusest.

Irvine Welsh, Šoti päritolu kirjanik, on tuntud oma toore ja kompromissitu stiili poolest. Tema teosed käsitlevad sageli sõltuvust, vaimset lagunemist ja ühiskondlikku äärealust. „Kõnts” on üks tema vastuolulisemaid romaane, milles ta viib lugeja läbi psühholoogilise mudaliiva, kust puudub stabiilne pind. Ta kasutab keelt kui relva, murendab mugavustsoone ja toob nähtavale need tahud inimesest, mida enamasti varjatakse. Welshi looming ei otsi lunastust – ta näitab, mis juhtub siis, kui inimene loobub kõigest, mis teda inimeseks teeb.