Armastus ja kartus

Sina tähendad mulle rohkem, kui ma seda iseendalegi suudan selgeks teha. Oigupoolest ma ei tunne sind nii põhjalikult, ainult mõnest sinu juhuslikult pillatud sõnast olen aimu saanud su olemusest, aga sudames on mul sinust palju täielikum pilt ... või siis oli see pilt juba kaua olemas, enne kui sind nägingi, see on - unelm, millele püüan lisada jooni sinust. Mitte kellegi puhul pole ma uskunud selle unistuse täideminekut, või instinktiivselt vahest siiski, sest kui ei leia teises midagi, siis on ikka valus: jälle tuli naises pettuda. Ka sinu puhul kardan mõnikord, et võib-olla pettun veel sinuski, siis oleks ehk parem, kui ma poleks sind üldse tundnud. Oled siiski erisugune. sageli olen sinu puhul hämmastunud , kuid samas kiindun veel rohkem. Sinul on vahel selline ilme ja hääl ... mõtlen seetõttu, et sa võid olla mõnikord õige halastamatu, lausa julm. Võid olla julm, nii nagu laps on julm. Mina seda ei või: kui oled nii vana .ega ole veel jõudnud midagi korda saata, siis oled . jõudnud näha.
Iris Uurtolt (Lyyli Ester Mielonen) (s. 1905) on ilmunud novelle, romaane, luuletusi, näidendeid. Oma proosateostes süveneb kirjanik vaatlema psühholoogiliselt keerukaid iseloome, sotsiaalseid ja eetilisi probleeme. Kuulsuse tõi romaan "Keha igatsus", mille puhul vanameelne ja progressiivne kriitika teravalt kokku põrkasid. Kriitika alla on sattunud ka hilisemad teosed.
"Armastus ja kartus" (1936) on autori üheks peateoseks.