Liivaloss

Iris Murdochi romaan „Liivaloss“ on psühholoogiline ja filosoofiline uurimus inimsuhetest, sisemistest konfliktidest ja moraalsetest valikutest, mille keskmes on inimeste habras tasakaal oma tunnete ja tegude vahel. Sündmustik areneb ühes Inglise mereäärses suvilas, kuhu koguneb grupp inimesi – endine skulptor, tema noor armuke, nende ühised tuttavad ja kõrvalised tegelased. Väliselt suvine ja rahulik olustik hakkab peagi murenema, kui pinnale kerkivad allasurutud ihad, süütunne ja võimuvõitlused. Maja, mis peaks pakkuma pelgupaika, muutub suletud lavaks, kus iga sõna ja liigutus loob uusi pingeid ja nihestab seniseid suhteid.

Romaani keskmes on endine kuulus kunstnik Mor, kes on kaotanud loomejõu ja otsib uut tähendust oma elule. Tema läheduses liiguvad inimesed, kes kõik vajavad midagi – armastust, tunnustust, lunastust –, kuid vähesed oskavad seda sõnadesse panna. Murdoch põimib oma tegelaste sisemised monoloogid peene psühholoogilise tähelepanekuga, võimaldades lugejal tajuda nende ebakindlust ja ekslemist. Suvilas toimuv ei ole niivõrd draama väliste sündmuste tasandil, vaid vaimne pingeväli, kus iga karakter peegeldab teatud tüüpi moraalset või eksistentsiaalset seisundit. Pealkirjas viidatud „liivaloss“ muutub metafooriks illusioonidele, millele tegelased oma elu rajavad – ja mis lagunevad, kui neile esitatakse tõelised katsumused.

Iris Murdoch (1919–1999) oli Briti kirjanik ja filosoof, keda iseloomustab erakordne süvenemine eetika, armastuse ja vabaduse küsimustesse. Tema romaanid ühendavad jutustava meisterlikkuse ja sügava intellektuaalse kihistuse, tuues esile inimese püüde elada moraalselt tähenduslikku elu kaootilises ja tihti mõistetamatus maailmas. „Liivaloss“ kuulub tema varasemate tööde hulka, kus juba selgelt avalduvad tema kui mõtleva kirjaniku tugevused – tegelaste sisemaailma keerukus, filosoofilised alltekstid ja keeleline täpsus. Murdochi looming jääb mõjusaks tänu oma universaalsetele teemadele ja kompromissitule inimese kui eetilise olendi käsitlusele.