Seal, kus tuksub inimkonna süda

Iris Assadi romaan „Seal, kus tuksub inimkonna süda“ viib lugeja tulevikku, kus teaduse, tehnoloogia ja inimliku eetika vahelised piirid on muutunud ähmaseks. Tegevustik rullub lahti lähitulevikus, maailmas, kus teadvuse digitaliseerimine ja inimaju kaardistamine on viinud ühiskonna enneolematute valikute ette. Peategelane, neurotehnoloog Athea, töötab salajases projektis, mille eesmärk on luua digitaalne teadvus – inimese mõtlemise, tundmise ja mälestuste täielik koopia. Tehisintellektide arengu kõrval kerkivad aga eetilised dilemmad: kas teadvuseta koopia on inimene? Kellele kuuluvad mälestused? Ja mis juhtub, kui inimene kohtub oma digitaalse varjuga?

Loo keskmes on mitte ainult teaduslik avastus, vaid sügav isiklik rännak. Athea ei saa mööda omaenda minevikust ega leppida valikutega, mis on seotud armastuse ja kaotusega. Romaani narratiiv vaheldub kahe plaani vahel – laboratoorse katsetöö ja Athea sisekaemuse –, tuues esile, kuidas ka kõige täpsem teadmine ajust ei pruugi anda vastuseid südame küsimustele. Süžee kulgeb aegamisi, kuid tõstab pidevalt pinget, avades järjest uusi kihistusi selles, mida tähendab olla inimene. Maailm, mille Assad loob, on detailirohke, ent mitte ülekoormatud – tehnoloogiline ja poeetiline üheskoos, peegeldades autori huvi nii teaduse kui ka kirjanduse vastu.

Iris Assad on eesti autori pseudonüüm, kelle debüütteos on pälvinud tähelepanu just oma julge teemakäsitluse ja keeletundlikkuse tõttu. Ta ühendab teadusliku mõtlemise filosoofilise vaatega, luues teksti, mis küsib rohkem, kui vastab. Assad ei paku lihtsaid lahendusi ega lõpeta kõiki jooni lahti seletatult, kuid selle asemel pakub ta mõtisklemisainet – eriti neile, keda paeluvad tulevikustsenaariumid, tehisintellekt ja identiteedi küsimused kiiresti muutuvas maailmas.