Kõnelused

Irina Tokmakova „Kõnelused“ on luulevormis lasteteos, mis toob esile argipäevased olukorrad, looduse ilmingud ja laste mõttemaailma vahetu ja südamliku käsitluse kaudu. Raamat on üles ehitatud dialoogidena – lühivormis kõnelustena lapse ja teda ümbritseva maailma vahel. Loodusega suhtlemine, küsimuste esitamine ning mänguline keelekasutus loovad teoses vahetu ja poeetilise ruumi, kus laps saab küsida, arutleda ja mõelda nähtuste üle omas tempos ja viisil. Tekstid on kirjutatud helges ja rütmilises laadis, sobides ettelugemiseks ning julgustades väikest lugejat maailma avastama läbi sõnade ja kujutluspiltide.

Kõneluste kaudu saavad hääle mitmed olendid ja nähtused – pilved, puud, vihm, liblikad, kuu ja isegi öö ise. Nende hääl on lahke ja mõistev, pakkudes lapsele dialoogipartnerit, kelle kaudu väljendada oma uudishimu või üksindust, aga ka rõõmu ja mängulisust. Tokmakova käsitlusviis on tundlik ja kujundlik, jäädes samas lapsele arusaadavaks ja emotsionaalselt kättesaadavaks. Luuletused on lühikesed, ent tähendusrikkad, kutsudes mõtisklema looduse ja lapse vahelise suhte üle. Teoses ei õpetata ega moraliseerita, vaid antakse ruumi küsimustele ja omaenda vastuste otsimisele.

Irina Tokmakova (1929–2022) oli vene lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija, kelle loomingut iseloomustab keeleline rütmitaju, lapse vaimse maailma mõistmine ja sügav austus looduse vastu. Ta on kirjutanud mitmeid tuntud luule- ja proosateoseid lastele ning tema teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Eesti lugejale on Tokmakova nimi tuttav eeskätt just tänu tundliku ja helge luule kaudu, millel on mitmepõlvkondne kõlapind. „Kõnelused“ kuulub tema pehmes toonis, ent sisult sügavate teoste hulka, olles heaks kaaslaseks lapse maailmatunnetuse kujunemisel.