Minu onu Napoleon

Iradž Pezeškzadi romaan „Minu onu Napoleon“ pakub iroonilist ja satiirilist sissevaadet 1940. aastate Teherani kõrgklassi perekonna igapäevaellu. Lugu keerleb ümber ühe suurperekonna, mille liikmed on veendunud oma aristokraatlikus päritolus ja demonstreerivad seda naeruväärse uhkusega. Perekonna keskpunktis on onu Napoleon – autoritaarne ja paranoiline tegelane, kelle maailmavaadet kujundavad luulud tema enda kunagistest sõjalistest vägitegudest ja oletatavast Briti vandenõust tema vastu. Kõik pereliikmed alluvad tema autoriteedile, vähemalt näiliselt, samal ajal kui kulisside taga tema selges mõistuses kaheldakse.

Romaanis põimuvad idamaine jutuvestmistraditsioon ja lääne farss, moodustades isikupärase, burleskse kompositsiooni. Teos kasutab rahvapärasele teatrile sarnast karakteriloome võtet, kus tegelased on korraga tüübid ja isiksused, kelle kaudu Pezeškzad pilab Iraani ühiskonnas levinud alandlikkust autoriteetide ees ning ülepingutatud au ja häbi kontseptsiooni. Samal ajal loob ta detailselt värvika ja elava pildi Teherani ühiskondlikust kihistusest, kus perekonnasisene surve, sotsiaalne positsioon ja individuaalsed unistused satuvad sageli vastuollu. Teose humoorikas stiil ei varjuta selle kriitilist sügavust, vaid tõstab selle veelgi esile.

Iradž Pezeškzad (1928–2022) oli iraani kirjanik, diplomaat ja jurist, kelle loomingus põimuvad ühiskonnakriitika ja jutustamisnauding. Ta sündis jõukas peres Teheranis, õppis Iraanis ja Prantsusmaal ning töötas kohtuniku ja välisteenistuse ametnikuna. Kirjanikuna alustas ta 1950. aastatel, kuid rahvusvahelise tuntuse tõi talle just „Minu onu Napoleon“, millest tehti 1970. aastatel Iraanis menukas teleseriaal. Pezeškzad on jäänud oluliseks hääleks Iraani kirjandusloos, tuues oma loomingus esile nii ühiskondlikud vastuolud kui ka inimese igatsuse isikliku väärikuse ja vabaduse järele.