Saatuslikud poisid

Ira Levini romaan „Saatuslikud poisid” käsitleb sünges ja intrigeerivas võtmes küsimusi teaduse, eetika ja kurjuse päritolu kohta. Teose keskne intriig käivitub, kui endine natsikurjategija dr Josef Mengele on loonud ulatusliku ja hirmuäratava plaani: kloonida Adolf Hitleri geneetiline koopia ja luua temast terve põlvkond uusi „liidreid”. Selle plaani elluviimiseks asuvad tema käsilased tapma mitmeid keskealisi mehi erinevates maailma paikades, et nende orvuks jäävad pojad kasvaksid üles võimalikult sarnastes tingimustes kui Hitler ise. Uurimist juhib vananev natsikütt Ezra Lieberman, kes avastab plaani ulatuse ning seisab silmitsi võimatuna näiva ülesandega seda peatada.

Romaan põimib omavahel ajaloolised faktid ja ulmeelemendid, liikudes vaheldumisi uurimispõneviku ja filosoofilise spekulatsiooni vahel. Levin seab lugeja dilemma ette: kas kurjus on pärilik või õpitud? Kas inimese iseloomu määrab rohkem tema geenikood või keskkond, milles ta kasvab? Need küsimused saavad kehastuse kloonitud poiste kujul, kellest igaüks on potentsiaalselt tulevane türann, kuid kes samal ajal on alles süütud lapsed. Levin hoiab pinget läbivalt kõrgel, kasutades lühikesi, intensiivseid stseene ja kiiresti arenevat süžeed. Romaan ei paku lihtsaid vastuseid, vaid esitab moraalseid küsimusi, millel on tähendus ka väljaspool ulmekirjanduse piire.

Ira Levin (1929–2007) oli Ameerika kirjanik ja näitekirjanik, keda tuntakse ennekõike oma psühholoogilise põnevuse ja süngete temaatikate poolest. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad „Rosemary laps”, „Stepfordi naised” ja „Saatuslikud poisid” – kõik teosed, mis ühendavad realistliku maailma ja üleloomuliku või teaduslikult spekulatiivse elemendi. Levinile on omane ladus jutustamisviis, täpne dialoog ja ühiskondlike hirmude meisterlik käsitlemine. „Saatuslikud poisid” kinnistab tema oskust panna lugeja mugavustsoonist välja astuma ning mõtlema eetika, võimu ja inimloomuse tumedamate tahkude üle.