Lavale sündinud

Ira Lemberi romaan „Lavale sündinud” (2017, Canopus) viib lugeja teatrikunsti maailma, kus elu ja lavaline mäng põimuvad omavahel lahutamatult. Teose keskmes on Loviisa Hiielaid, kelle elu on möödunud teatritruppide ja lavalaudade keskel. Ta on pühendunud oma kutsumusele, kuid kogu karjääri vältel on talle osaks saanud pigem kõrvalrollid ja teisejärgulised osatäitmised. Lugu avab ühe näitleja sisemaailma, tema unistused ja pettumused, aga ka kire ja visaduse, mis ei kao ka siis, kui edu tundub olevat kättesaamatu.

Sündmuste käik muutub pöördeliseks hetkel, kui Loviisa juba pensionipõlves saab võimaluse kehastada laval omaenda vanaema – legendaarset primadonnat, kelle nimi on eesti teatriloos aukohal. See suurroll annab talle võimaluse elada läbi nii isikliku kui ka loomingulise triumfi, sidudes kokku kaks põlvkonda ja tõstes esile, kuidas lavakunsti kaudu jätkub nii isiklik kui ka kultuuriline mälu. Romaanis peegelduvad teatri argipäeva varjatud pinged, aga ka suurte lavaliste hetkede helgus, pakkudes lugejale lähedast sissevaadet loomingulisse ellu.

Ira Lember on viljakas eesti kirjanik, kelle looming ulatub lastekirjandusest romaanide ja mälestusteni. „Lavale sündinud” on tema 22. romaan, mis jätkab autori huvi inimese sisemaailma ja ühiskondlike rollide vastu. Lemberi teostes on sageli esiplaanil naistegelased, kelle elu ja valikud peegeldavad nii isiklikke püüdlusi kui ka laiemat ajastuvaimu. Oma pika loometeega on ta jätnud olulise jälje eesti kirjandusse, pakkudes lugejatele nii meelelahutust kui ka võimalust mõtiskleda inimese saatuse ja kutsumuse üle.