Kohvik pärnade all

Ira Lemberi romaan „Kohvik pärnade all“ on lugu ajast, inimestest ja mälestustest, mis talletuvad ruumidesse ja vaikustesse. Teose keskmes on väike kohvik, mille ümber koonduvad mitme inimpõlve lood, igatsused ja unustatud soovid. Kohvik pärnade all ei ole üksnes paik, kus juuakse kohvi, vaid kogunemiskoht, kus elu kulgeb tasa, ent märkamatult sügaval. Tegelasteks on erinevate elulugude ja põlvkondade esindajad, keda seovad vahel juhuslikud, vahel sügavalt isiklikud sidemed. Lember jälgib nende saatust õrna tähelepanuga, andes hääle nii noorusele kui vananemisele, lootusele ja loobumisele.

Romaani ülesehitus on episoodiline – iga peatükk toob esile ühe inimese või sündmuse, mis kohvikuga seotud. Kohvik ise jääb taustaks, vaikivaks tunnistajaks, mis ühendab lood omavahel. Lemberi käekiri on tundlik ja rahulik, ta ei otsi dramaatilisi pöördeid, vaid laseb tegelaste eludel lahti rulluda omasoodu. Süžee liikumine on tasakaalukas, põimides oleviku ja mineviku, argise ja unenäolise, et luua mitmekihiline pilt inimeste sisemaailmast. Autor annab suure tähelepanu mälule – sellele, kuidas koht ja tunne võivad säilitada midagi ammu möödunut, mis ometi ei kao.

Ira Lember (sünd. 1926) on viljakas eesti kirjanik, kelle loomingus on oluline koht ajalool ja inimsuhete sisemisel arengul. Tema romaanid ühendavad sageli intiimse tundemaailma laiemate ühiskondlike muutustega, peegeldades elatud elu vaikseid pöördeid. „Kohvik pärnade all“ kuulub tema hilisemasse loominguperioodi, kus autor keskendub rohkem elutunnetusele ja elatud aja poeetikale. See on raamat, mis sobib aeglaseks lugemiseks – mõtisklev, melanhoolne ja mõistev pilk inimese ja paiga vahele jäävale ruumile.