Mu hing on tuline kui laava. Raamat Kaarel Karmist

Inna Taarna teos „Mu hing on tuline kui laava. Raamat Kaarel Karmist“ on portreelugu, mis püüab avada näitleja, lavastaja ja teatripedagoogi Kaarel Karmi isiksust, loomingut ja eluvalikuid. Raamat ühendab biograafilised faktid subjektiivse mõistmispüüde ja kultuuriloolise vaatega, pakkudes lugejale mitmekihilist sissevaadet ühe 20. sajandi eesti teatrielu silmapaistvaima mehe kujunemisloosse. Karmi elu ja töö peegeldavad tema ajastut – nii sõjajärgse kultuurielu ülesehitust kui ka loomingulise vabaduse piiratust, milles ta siiski suutis jätta oma sügava jälje.

Raamatu ülesehitus põimib kronoloogilise jutustuse isiklike meenutuste, tsitaatide ja temaga kokku puutunud inimeste mälestustega. Inna Taarna ei püüa luua monumenti, vaid elusat ja mitmetahulist kuju, tuues välja Karmi kire teatri vastu, tema nõudlikkuse, sisemise tule ja vaimsed pingeseisundid, mis vormisid tema loomingulist ja isiklikku elu. Teos ei keskendu üksnes saavutustele laval, vaid uurib ka Karmi pedagoogilist tegevust, isiklikke kahtlusi ja valikuid, mis tihtipeale jäid varju lavatulede taga. Eriline rõhk on sisemisel elul – sellele, kuidas üks inimene püüdis jääda ausaks nii kunsti kui ka iseenda suhtes ajal, mil kompromissid olid sageli paratamatud.

Inna Taarna on eesti ajakirjanik ja kirjutaja, kes on oma loomingus keskendunud kultuuriinimeste portreteerimisele. Tema käsitluslaad on introspektiivne ja detailitundlik, otsides inimese seest seda jõudu, mis teda liigutab ja mis jääb sageli väliselt nähtamatuks. „Mu hing on tuline kui laava“ on kirjutatud vahetus, peaaegu dokumentaalses stiilis, kuid selle alatekstis kumab sügav austus ja tundlikkus portreteeritava vastu. Kaarel Karmist saab siin mitte ainult teatriinimene, vaid ka ajastu sümbol – inimene, kes püüdis põleda loomingus, jäädes samas iseendaks ajastu piirangute kiuste.