Draamateatri kuus tippnäitlejannat
Draamateatri kuus tippnäitlejannat
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused: Raamatusse on kirjutatud pühendus.
- Eesti Teatriliit | 2010
- 469 lk | Kõvakaaneline | 155 x 237 mm
- ISBN: 9789985860557
- Keel: eestikeelne
Inna Taarna raamat „Draamateatri kuus tippnäitlejannat“ on portreelugude kogumik, mis süveneb kuue silmapaistva Eesti näitlejanna loomingulisse ja isiklikku maailma. Tegu ei ole pelgalt biograafilise ülevaatega, vaid katsega mõista, mis teeb ühest lavakunstnikust ajas püsiva nähtuse – isiksuse, keda vaataja ei unusta ning kelle kohalolu teatrilaval loob erilise pinge ja tähendusväljaga ruumi. Iga peatükk keskendub ühele näitlejannale, ühendades intervjuud, mälestused, lavastuste kirjeldused ja kriitilised tähelepanekud. Koos moodustavad nad mitmekesise pildi Eesti Draamateatri naisnäitlejate rollist ja tähendusest kultuuriloos.
Raamatus saavad sõna nii näitlejannad ise kui ka nende kolleegid, lavastajad ja kriitikud. Tekstid ei idealiseeri, vaid uurivad ausalt kunstilise töö nõudlikkust, lavakarjääri tõuse ja mõõnu, avaliku elu pingeid ning sisemisi otsinguid. Fookuses on loominguline pühendumus ja isiklikud väärtused, mis määravad, milliseid rolle valitakse ja kuidas neid kehastatakse. Lugudest joonistub välja eri põlvkondade ja koolkondade omapära, kuid ka ühine joon – kirg teatri vastu ja sügav professionaalne vastutus. Näitlejannade portreed avanevad läbi konkreetsete rollide, eluetappide ja lavaliste valikute, mis peegeldavad ka laiemat ühiskondlikku tausta.
Inna Taarna on eesti teatri- ja kultuuriajakirjanik, kes on aastaid kajastanud teatriprotsesse ja kirjutanud arvustusi ning esseid. Tema kirjutamislaadi iseloomustab süvenev tähelepanu inimesele kui loojale – ta ei rahuldu pelgalt faktilise ülevaatega, vaid otsib portreteeritavates mõtteviisi, tundlikkust ja sisemist loogikat. „Draamateatri kuus tippnäitlejannat“ on väärtuslik panus Eesti teatri ajaloo jäädvustamisse, pakkudes lugejale võimalust mõista sügavamalt, millest sünnib teatrilaval see, mida sageli nimetatakse kohaloluks, iseloomuks või lihtsalt – erakordsuseks.
