Inimene, ühiskond, kultuur 1. osa

Õpik „Inimene, ühiskond, kultuur. 1. osa“ on esimene katse esitada maailmaajalugu kontsentrilise käsitlusena, vastavalt 1990. aastate lõpus kehtestatud uuele ainekavale. Teos ei piirdu üksnes poliitilise ajaloo põhisündmuste loeteluga, vaid seab rõhu laiematele ühiskonna ja kultuuri arengutele. Autorid on püüdnud vältida põhikoolis õpitu lihtsat kordamist ning pakkuda õppijale uut tasandit, kus tähtsal kohal on tsivilisatsioonide igapäevaelu, vaimsed saavutused ja kultuurilised eripärad. Nii kujuneb ajaloost pilt, mis aitab mõista mitte ainult võime, sõdu ja riike, vaid ka inimeste mõtteviisi ja igapäevaelu.

Sisukord jaguneb suuremate tsivilisatsioonide lõikes. Esmalt käsitletakse esiajalugu ja inimese kujunemist, seejärel idamaade kultuure nagu Egiptus ja Mesopotaamia koos nende usu, teaduse, kirjanduse ja kunstiga. Eraldi peatükid on pühendatud Indo-Euroopa rahvastele, sh hettidele ja Pärsia suurriigile, ning monoteismi kujunemisele Iisraelis. Kolmas osa keskendub Kreeka tsivilisatsioonile, alates Kreeta-Mükeene kultuurist kuni hellenismi ajastuni, sealhulgas filosoofia, teater ja kunst. Viimane osa toob esile Rooma arengu: vabariigi ja keisririigi kujunemine, ühiskondlik kord, religioon ning hilise antiigi kultuur.

Kogumik on üles ehitatud nii, et see looks tervikliku arusaama muistsete tsivilisatsioonide elust ja mõttemaailmast. Kultuuriajaloo rõhutamine aitab õpilastel paremini suhestuda minevikuga, kuna nad kohtuvad antiikmaailma saavutustega mitte ainult poliitilise, vaid ka inimliku kogemuse kaudu. Õpikus on ühendatud faktiteadmised ja kultuurilised seosed, pakkudes nii alust edasiseks ajalooõppeks kui ka arusaama sellest, kuidas kujunesid tänapäeva ühiskonda mõjutavad mõtte- ja väärtussüsteemid.