Peeglit või tuld?

Peeglit või tuld? on elulooraamat, mis keskendub Grigori Rasputini kujutamisele sensitiivi ja vaimse õpetajana, mitte üksnes õukonnaseikleja ja poliitilise intriigimeistrina. Teos jälgib Rasputini teekonda Siberi külast keisriperekonna lähikonda ning seob selle tema tervendajakuulsuse, religioosse otsingu ja karismaga. Autor kasutab hiljuti avaldatud dokumente ja uurimusi, et näidata, kuidas Rasputini kuvand kujunes suuresti Ajutise Valitsuse ja hiljem bolševike ülekuulamiste ning propagandatekstide mõjul. Üks keskseid teemasid on nn Võrubova päevik, mida autori väitel tuleb pidada konstruktsiooniks, mitte vahetuks mälestuseks, ning laiem küsimus, milline osa Rasputini legendist põhineb kuulujuttudel ja milline kontrollitaval allikmaterjalil.

Raamat püüab eristada Rasputini poliitilist karikatuuri ja tema kujutamist vaimse praktiku ning tantra traditsiooniga seotud õpetajana. Luhaäär kirjeldab, kuidas vene õigeusu müstika, rahvausund ja tantra nime all käsitletud intiimsed rituaalid põimuvad, ning küsib, kas Rasputinit saab mõista vene tantra isana. Tähelepanu on sellel, kuidas tema ümber koondunud inimesed – aristokraadid, lihtsad usklikud, ametnikud – tajusid tema mõju ning millist rolli mängisid suguelu, asketism ja vägivalla vari tema maine kujunemises. Tekst vaheldab ajaloolisi kokkuvõtteid ja vaimseid seletusi, nii et sama tegelane ilmub kord kroonika, kord energiatöö vaatepunktist; illustratsiooniplokk annab lisaks visuaalse raami Rasputini elukäigule ja teda ümbritsenud inimestele.

Ingvar Luhaäär on kirjanik ja õpetaja, keda seostatakse Intuitiivteaduste Kooli asutamise ja Eesti esoteerilise kirjanduse levikuga. Ta on avaldanud luulekogu ja proosat ning koostanud ja kirjutanud mitmeid teoseid grafoloogiast, neurolingvistilisest programmeerimisest, reiki praktikast, tantrast ja vaimsetest õpetajatest, samuti intervjuuraamatuid Eesti sensitiivide ja vaimsete autorite kohta. Luhaääre tegevus ühendab kirjandusliku töö, õpetajakogemuse ja alternatiivsete maailmapiltide otsingu, mille ta toob ka Rasputini käsitlusse, püüdes näha vastuolulist ajaloolist kuju eeskätt vaimse kogemusliku traditsiooni, mitte ainult poliitilise legendi kaudu.