Stseenid ühest abielust

„Stseenid ühest abielust” on Ingmar Bergmani näidendilaadne teos, mis kasvas välja samanimelisest telesarjast ja käsitleb abielu kui keerulist ja vastuolulist inimlikku kooslust. Lugu koosneb kuuest dialoogist, milles peategelased Johan ja Marianne liiguvad läbi erinevate suhete etappide – argisest rahulolust kuni kriisi ja lahutuseni. Dialoogid toovad esile inimeste sisemised pinged ja vastuolud, näidates armastust ja vihkamist, lähedust ja võõrandumist, pühendumist ja petmist. Tegelased ei ole ideaalid, vaid ehedalt inimlikud, kandes endas nii tugevusi kui nõrkusi, mis muudab nende loo mõjusaks ja äratuntavaks.

Teose eripära seisneb selles, et Bergman ei paku valmis lahendusi, vaid avab inimeste käitumise keerukuse ja vastuolulisuse. Marianne ja Johan liiguvad läbi tunnete spektri, olles kord hellad ja ausad, seejärel salakavalad ja julmad. Tekst näitab, kuidas samad inimesed võivad olla ühtaegu õrnad ja südametud, lapsemeelsed ja suurejoonelised. Just see inimlikkuse paljusus annab „Stseenidele ühest abielust” universaalse kaalu, mis on muutnud selle üheks olulisemaks käsitluseks abielu teemal. Teos mõjub korraga intiimse pihtimusena ja üldinimliku peeglina, mille kaudu lugeja saab küsida, milliseid valikuid ta ise sarnastes olukordades teeks.

Ingmar Bergman (1918–2007) oli Rootsi filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik, keda peetakse üheks 20. sajandi olulisemaks filmikunsti uuendajaks. Tema looming käsitleb sageli eksistentsiaalseid küsimusi, inimsuhteid ja usulisi kahtlusi, tuues need ekraanile või lavale erakordse psühholoogilise sügavusega. Bergmani teosed, nagu „Seitsmes pitser”, „Fanny ja Alexander” ning „Persona”, on mõjutanud tervet filmikunsti arengut. „Stseenid ühest abielust” on tema üks isiklikumaid ja intiimsemaid tekste, mis pälvis suurt tähelepanu nii televisioonis kui ka teatrilaval ning on jäänud oluliseks teoseks inimsuhete kujutamise ajaloos.