Laterna magica. Mälestusteraamat

Ingmar Bergmani „Laterna magica. Mälestusteraamat” on autobiograafiline teos, milles Rootsi filmilavastaja, stsenarist ja teatrimees vaatab tagasi oma elule ja loomingulisele teekonnale. Raamat ei järgi ranget kronoloogilist järjekorda, vaid liigub vabalt mälestuste, kujutluste ja introspektiivsete mõtiskluste vahel. Bergman jutustab oma lapsepõlvest ranged vanemad, süütunde ja üksilduse kogemused, mis hiljem leidsid kajastust tema filmides. Ta kirjeldab ausalt ka oma keerulisi suhteid naiste, laste ja töökaaslastega, vältides ilustamist või õigustamist. Nende isiklike lugude kaudu avaneb loomeinimese sisemaailm, milles põimuvad ebakindlus, enesekindlus ja pidev vajadus eneseväljenduse järele.

Olulisel kohal on Bergmani töösuhted näitlejate ja operaatoritega, proovisalvestused, esilinastused ja loomingulised kahtlused. Ta kirjeldab oma töömeetodeid, sisemisi võitlusi ja tugevat usku filmikunsti kui väljendusvormi, mis suudab jõuda sügavale inimese teadvusse. „Laterna magica” ei ole mitte ainult elulooraamat, vaid ka loominguline esseistika, milles autor analüüsib oma filmide motiive, religioonikogemust ja kunstilise tõe otsinguid. Läbivaks kujundiks on valguse ja varju mäng, mille kaudu ta seletab oma suhet reaalsuse ja kujutlusvõimega. Tulemuseks on tekst, mis sarnaneb rohkem sisekaemusliku päevikuga kui klassikalise memuaariga.

Ingmar Bergman (1918–2007) oli üks 20. sajandi mõjukamaid Euroopa filmilavastajaid. Tema teosed, nagu „Seitsmes pitser”, „Fanny ja Alexander” ning „Persona”, on kujundanud mitme põlvkonna arusaama filmist kui kunstist. Lisaks filmile oli Bergman viljakas teatrilavastaja ja kirjanik. „Laterna magica” on üks tema olulisemaid proosateoseid, mis heidab valgust mitte ainult tema isiklikule elule, vaid ka loomeprotsessi keerukusele ja tähendusele. Raamat peegeldab Bergmani oskust vormida sisemine kaos esteetiliselt mõjuvaks ja ausaks tekstiks.