Lugu päikesepaistel

Inger Urmi „Lugu päikesepaistel“ on poeetilise alatooniga lasteraamat, mis viib lugeja helgesse ja samas tundlikku maailma, kus fantaasia ja tegelikkus põimuvad peaaegu märkamatult. Raamatu peategelaseks on väike tüdruk, kelle päev möödub looduse ja kujutlusvõime toel avarduvates mängudes ja tähelepanekutes. Süžeeliin ei püsi kindlas narratiivis, vaid avaneb episoodidena – justkui päikesekiired, mis kord libisevad läbi pilvede, kord hajuvad rohu sisse. Lapse maailm ei ole siin pelgalt väline taust, vaid aktiivne osaline tema tundemaailmas ja arengus. Iga detail – lehe sahin, linnu lend, varju värv – omandab erilise tähenduse.

Raamat on kirjutatud lihtsas, kuid tundlikus keeles, kus sõnad on valitud säästlikult ja mõtestatult. Urm ei kiirusta lugejat läbi tegevuste, vaid kutsub peatuma, kuulama ja märkama. Lugu kannab endas rahulikku rütmi ning julgustab ka lugejat aeglustuma. Tekstis on aimatav igatsus kadunud või kaduva järele – olgu selleks lapsepõlv, lähedus või hääled, mida kuulda saab vaid siis, kui kõik on vaikne. Raamat sobib ettelugemiseks või ise lugemiseks algkooliealisele lapsele, ent selle peen meeleolu kõnetab ka vanemat lugejat, kes tunneb ära selles midagi omaenda mälestustest ja kogemustest.

Inger Urm (1953–2023) oli eesti lastekirjanik, kelle loomingut iseloomustab tundlikkus keele ja lapse sisemaailma suhtes. Ta on avaldanud mitmeid luulekogusid ja proosateoseid, milles keskmes on lapse pilk – vahetu, tähelepanelik ja sageli poeetiline. Urm ei paku oma lugudes valjuhäälset õpetlikkust ega lihtsustatud vastuseid, vaid loob õhustiku, kus küsimused võivad olla tähtsamad kui vastused. „Lugu päikesepaistel“ on hea näide tema oskusest jäädvustada lapse tajude maailma nii, et see kõlab usutavalt, pehmelt ja kauaks meeldejäävalt.