Joaveski
Joaveski
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Perioodika | 1997
- 87 lk | Pehmekaaneline | 135 x 205 mm
- ISBN: 9985868234
- Keel: eestikeelne
„Joaveski” on Taani kirjaniku Ingeborg Johanseni romaan, mis põhineb autori 1928. aasta külaskäigul Eestisse ja ilmus algselt 1972. aastal. Teos jutustab Karl Adam Johanseni ja tema pere loo, seades sündmused Eesti maapiirkonna taustale. Karl Adam, kes oli Taani konsuli vanim poeg, küüditati 1941. aastal koos naisega, sattudes traagilise saatuse ohvriks Nõukogude repressioonides. Romaan põimib ajaloolised sündmused perekondliku draamaga, kujutades elu nii rahulikes kui ka pingelistest aegades, ning toob esile võõramaalase pilgu Eestist ja eestlastest. Teoses on tunda autori distantsi ja ettevaatlikkust kohaliku elu suhtes, kuid ka huvi ja tähelepanu detailidele, mis kujundavad Eestist omapärase pildi.
Romaanis on oluline koht autori mälupiltidel ja kogemustel, mida ta kogus Eestis elades ja ringi liikudes. Johanseni kujutus taluelust ja maaühiskonnast on mõjutatud tema saksakeelsest keskkonnast ja Taani taustast, mille tõttu ilmneb teatav kultuuriline võõristus. See vaatenurk lisab teosele kihilisust, sest lisaks pereloo traagikale avab see ka kultuurilise kohtumise ja arusaamatuste teema. „Joaveski” on ühtlasi väärtuslik allikas, mis kajastab välisautori pilgu läbi 20. sajandi alguse ja keskpaiga Eesti elu, jäädvustades nii argiseid kui ka erakordseid hetki.
Ingeborg Johansen (1896–1986) sündis Riias Taani inseneri ja Baltimaade peakonsuli Jens Christian Johanseni peres. Ta käis algkoolis Tallinnas, lõpetas keskkooli Taanis ning õppis ülikoolis kirjandust ja klassikalisi keeli. Kirjanduslik tegevus algas varakult – 24. eluaastaks oli tal ilmunud kaks romaani, kaheksa vene kirjanduse tõlget ja mitmeid novelle. Ta reisis palju, elas eri riikides ja naasis Eestisse mitmel korral. Johanseni peamiseks panuseks Taani kirjandusse peetakse Turgenevi teoste tõlkimist, kuid tema Eesti-aineline looming, sealhulgas „Joaveski”, lisab olulise tahu Eesti kujutamisele maailmakirjanduses.
