Kümme käsku kaaskodanikele

„Kümme käsku kaaskodanikele“ on Ine Viidingu novellikogu, mis koondab mitmeid eriilmelisi jutte. Kogumikus on lood „Puhkus“, „Gea Veriheina päev“, „Unenäod“, „Jaaniussid kustuvad peos“, „Kümme käsku kaaskodanikele“, „Ema“ ja „Viimased inimesed Maal“. Nende kaudu pakub autor nii argielu vaatlust kui ka filosoofilisemat ja kujundlikumat lähenemist. Jutud liiguvad igapäevasest olukirjeldusest fantaasiarohkete või sümbolistlike visioonideni, mis annavad lugejale võimaluse mõtiskleda nii inimese kui ka ühiskonna üle.

Kogumikus korduvad teemad, mis on seotud inimese vastutuse, eetika ja eksistentsiaalsete valikutega. Näiteks pealkirjajutt „Kümme käsku kaaskodanikele“ mõtestab inimeste vahelisi suhteid ja ühiskonnas kehtivaid reegleid, „Ema“ toob esile perekondlikud ja põlvkondlikud sidemed, samas kui „Viimased inimesed Maal“ viib lugeja juba ulmelisemale tasandile, asetades tegelased maailmalõpuolukorda. Nii põimuvad kogumikus realistlikud ja sümboolsed motiivid, mis avavad erinevaid vaatenurki inimese olemisele. Raamat peegeldab oma ajastut, ent samas tõstatab universaalseid küsimusi, mis on aktuaalsed ka laiemalt.

Ine Viiding (sünd. 1936) on eesti kirjanik, kelle looming hõlmab peamiselt proosat ja novelle. Tema teosed on sageli keskendunud inimese sisemaailmale, eetilistele probleemidele ning argielu ja suuremate üldistuste põimumisele. Viiding on avaldanud mitmeid kogumikke, milles ta kombineerib realistlikke olustikukirjeldusi ja sümbolistlikku, kohati ulmelist ainest. Tema stiilile on omane lühivormi tihedus ja kujundlikkus, mis jätab lugejale ruumi kaasa mõelda. „Kümme käsku kaaskodanikele“ kuulub tema tuntumate teoste hulka, pakkudes iseloomulikku läbilõiget tema loomingulistest otsingutest 1970. aastate eesti proosas.