Kolm lugu

Indrek Prodel ja Jaan Velström on teoses „Kolm lugu“ koondanud kolm eraldiseisvat, kuid temaatiliselt seotud juttu, mis pakuvad pilguheitu inimese sisemaailma ja ajastu ühiskondlikesse oludesse. Lood on kirjutatud nõukogude aja lõpuperioomi kontekstis, peegeldades nii isiklikke kui ka kollektiivseid pingeid, mis ilmnevad elu muutumisel ja väärtushinnangute nihkumisel. Iga jutt keskendub erinevale tegelaskujule, kuid neis kõigis on tunda eksistentsiaalset alatooni, katset mõista oma kohta maailmas ja suhet teiste inimestega.

Kogumiku stiil on lakooniline ja realistlik, hoidudes ilustamisest ning püüdes võimalikult ausalt esitada tegelaste kogemusi. Lugejale avaneb maailm, kus pealispindselt tavalised olukorrad omandavad sügavama tähenduse, kui neid vaadelda peategelaste sisemonoloogide kaudu. Lood puudutavad üksindust, kuuluvust, eetilisi valikuid ning argise elu ja suuremate muutuste vahelist pinget. Autori ja kaasautori vaheline koostöö on tekstides sujuv – jutud moodustavad terviku, kus autorihääled põimuvad, ent säilitavad isikupärase vaatenurga ja tooni.

Indrek Prodel ja Jaan Velström on eesti autorid, kelle looming ei kuulu peavoolu kirjanduskanonisse, kuid kes on oma ajastu kontekstis andnud märkimisväärse panuse vaimsesse ja kultuurilisse mitmekesisusse. „Kolm lugu“ esindab seda kirjanduslikku suunda, kus väikeseformaadilised tekstid kannavad endas suuremat mõttelist ja ajastulist tähendust. Tegemist on teosega, mis sobib lugejale, keda huvitab hilise nõukogude aja argielu psühholoogiline peegeldus ja noorema põlvkonna katse sõnastada oma kogemust kirjanduse kaudu.