Uusaja filosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost
Uusaja filosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Koolibri | 2000
- 183 lk | Pehmekaaneline | 141 x 215 mm
- ISBN: 9985009827
- Keel: eestikeelne
Indrek Meose „Uusaja filosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost“ on kõrgkoolidele ja süvenenud lugejale mõeldud ülevaateteos, mis käsitleb Euroopa filosoofia arengut 17. sajandist kuni 19. sajandi teise pooleni. Autor keskendub uusaegse mõtteviisi põhijoontele, jälgides, kuidas renessansist ja reformatsioonist alguse saanud muutused viisid ratsionalismi, empirismi ning kriitilise idealismini esiletõusuni. Teos esitab mõtestatud arutlusi eri filosoofide vaadete üle, mitte pelgalt kronoloogilisi elulookirjeldusi või mõistete loetelu. Igas peatükis analüüsitakse filosoofiliste ideede sisu, tausta ja mõju, asetades need ajaloolisse ja kultuurilisse konteksti.
Raamat on üles ehitatud temaatiliste tsüklitena, kus vaadeldakse Descartes’i ja tema järgijate mõtteloolist mõju, empirismi arengut Baconist Hume’ini, Saksa klassikalise filosoofia tõusu Kantist Hegeli ja Schellingini ning hilisemaid reaktsioone neile ideedele. Eraldi käsitletakse ka valgustusfilosoofiat ning uusaegse mõtte seoseid teaduse, ühiskonna ja religiooniga. Meos ei esita pelgalt filosoofilisi süsteeme, vaid rõhutab ka nende probleemikesksust: milliseid küsimusi esitati, miks need olid olulised ja milliseid lahendusi pakuti. Teos arendab loogiliselt filosoofia sisulist järjepidevust, püüdes tuua välja, kuidas ühe mõtleja ideed saavad aluseks järgmise põlvkonna probleemidele ja lahendustele.
Indrek Meos on eesti filosoof ja õppejõud, kes on tegelenud filosoofia ajaloo õpetamise ja populariseerimisega. Tema käsitlusviis ühendab akadeemilise täpsuse ja selge esituslaadi, mistõttu on teos sobiv nii filosoofia eriala tudengile kui ka motiveeritud iselugejale. „Uusaja filosoofia“ paistab silma tasakaalustatud lähenemisega, milles autor ei taotle sensatsiooni ega lihtsustamist, vaid mõtestatud arusaama sellest, kuidas moodne filosoofiline mõtlemine on kujunenud ning milliseid teoreetilisi ja praktilisi küsimusi see püstitab tänapäevalgi.
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
