Pagulus ja Nõukogude Eesti

Indrek Jürjo teos „Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentide põhjal” uurib Eesti poliitilise ja kultuurilise pagulaskonna ning Nõukogude Eesti institutsioonide vahelisi seoseid ja vastasseise külma sõja perioodil. Raamat põhineb mitmetel seni raskesti kättesaadavatel arhiiviallikatel, eeskätt KGB, EKP Keskkomitee ja VEKSA dokumentidel, mis avavad detailselt toonase režiimi suhtumist väliseestlastesse ning nende tegevuse jälgimise ja mõjutamise mehhanisme. Autor rekonstrueerib pagulaste ja nõukogude ametkondade vahelist pingelist dialoogi, mis peegeldas laiemalt ideoloogilist võitlust Läänes ja Idas paiknevate eestlaste vahel.

Teose fookuses on mitmed võtmepunktid: kuidas Nõukogude võim püüdis kujundada rahvusvahelist kuvandit VEKSA (Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise) ühingu kaudu, millised olid KGB tegevusvormid pagulaskonna mõjutamisel ja jälgimisel, ning kuidas EKP kaudu suunati ametlikku poliitikat selle valdkonna suhtes. Samal ajal analüüsitakse ka pagulaste vastukaja, vastupanu ja kohanemismehhanisme olukorras, kus ideoloogiline ja praktiline läbikäimine kodumaaga oli vastuoluline ja sageli kompromissitu. Jürjo läheneb teemale nii teadlasena kui publitsistina, sidudes dokumentaalse materjali kriitilise tõlgenduse ja ajaloolise taustaga.

Indrek Jürjo oli tunnustatud eesti ajaloolane, kes keskendus eeskätt Eesti varauusaja ja hilisema poliitilise ajaloo uurimisele. Ta tegutses pikka aega Eesti Ajalooarhiivis ning panustas oluliselt arhiiviallikate uurimise ja publitseerimise metoodika arendamisse. „Pagulus ja Nõukogude Eesti” on üks tema hilisemaid töid, milles ühenduvad põhjalik arhiiviuuring, laiapõhjaline allikatundmine ning oskus tuua esile ajaloo varjatumad kihid. Teos pakub väärtuslikku materjali nii akadeemilisele lugejale kui ka neile, kes tunnevad huvi Eesti lähiajaloo keerukate ideoloogiliste suhete vastu.