Vasaku käe lood

Ilmar Sikemäe „Vasaku käe lood“ koondab endas autobiograafilisi ja tähelepanekupõhiseid jutte, mis põimivad argipäeva, isiklikke mälestusi ja laiemat ajatunnetust. Autor vaatleb maailma rahuliku, kuid tähelepaneliku pilguga, andes edasi killukesi elust nii linnas kui maal, nii kirjanike ringkondades kui igapäevastes oludes. Tekstides kohtab inimesi, kellega autor on kokku puutunud, ja olukordi, mis on jätnud temasse jälje. Lugudes ei otsita suurt sündmust ega lahendust, vaid keskendutakse hetkedele, mis kõnelevad oma lihtsuses.

Pealkiri viitab kirjutamisele vasaku käega, mis on saanud sunduseks pärast terviseprobleeme, kuid omandanud samas ka sümboolse tähenduse — kui kõrvalpilk, teine viis märgata. Juttudes on tunda autoripoolset distantsi, aga ka isiklikku kohalolu, mis avaldub detailide valikus ja toonis. Sikemäe kasutab lakoonilist stiili, kus tähelepanu keskmes on inimese ja keskkonna vaheline side, aja kulg ja kirjutamise kui meenutamise viis. Raamat ei taotle terviklikku eneseloolist vormi, vaid kujutab elu hetkeliste peatustena, mille kaudu antakse edasi kogemust, mis on korraga isiklik ja jagatav.